Otsingu tulemused

4350 Soome kodanikku, 454 abielupaari Eestis elab kokku 4350 Soome kodanikku (2751 meest ja 1599 naist) ning nad on siinse rahvastiku seas suuruselt viiendal kohal pärast Eesti, Vene ja Ukraina kodanikke, halli passi omanikke ning Läti kodanikke. Viimase kümne aastaga on Eestis elavate Soome kodanike arv kasvanud 15% võrra. Soome on populaarseim rände lähte- ja sihtriik. Möödunud aastal lahkus Eestist Soome pea 2000 ning Soomest naasis 2100 Eesti kodanikku. Abielupaare, kus emb-kumb pool on Soome ja emb-kumb pool Eesti kodanik, on Eestis 454. Mullu sõlmiti selliseid abielusid 34. Soome keelt

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul muudab Eesti puhul selle aasta Maa päeva sõnumi eriti kõnekaks meie ökoloogilise jalajälje ületamise kuupäev (ingl Earth Overshoot Day). „Sellel aastal saabus Eesti looduse taluvuspiiri ületamise päev juba 4. märtsil. See tähendab, et alates sellest hetkest elame justkui laenatud looduse arvelt, tarbides rohkem ressursse, kui ökosüsteem suudab sama aasta jooksul taastoota,” sõnas Oras. „Inimkonnal on enneolematu võim: me suudame muuta maastikke, rajada linnu, ehitada tehnoloogiaid ja kujundada tulevikku. Ent sama võim

Riikliku statistika eesmärk on anda teavet ühiskonna hetkeolukorra ja muutuste kohta. Selle eesmärgi täitmiseks statistikaamet kogub, analüüsib ja säilitab andmeid ning avaldab statistikat. Iga selline tegevus on statistikatöö, millel täitus sel aastal 20 aastat ametis. Juubilari küsitles ja tema eest vastas andmehalduse tiimi juhtivekspert Veiko Berendsen.

Statistikaameti keskkonnastatistika tiimi juhtiveksperdi Kaia Orase sõnul peegeldab Eesti veestatistika huvitavat kontrasti. „Eesti majanduse veevõtt elaniku kohta on Euroopa Liidus üks kõrgemaid – viimaste, 2022. aasta, võrdlusandmete alusel oleme 891 kuupmeetriga elaniku kohta aastas Kreeka järel teisel positsioonil. Teisalt püsib üldine veekasutus jätkusuutlikul tasemel, kui lähtuda veekasutuse indeks plussist,“ tõi Oras välja. Veekasutuse indeks pluss ( Water exploitation index plus , WEI+) näitab riikide vee kasutamise säästlikkust ja seda väljendatakse veekasutuse ning taastuvate

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul lõppes neljandas kvartalis kokku 10 kvartalit kestnud majanduslangus. „Viimati kasvas SKP 2022. aasta esimeses kvartalis,“ tõi Müürsepp välja. Erinevalt varasematest kvartalitest mõjutas enamik tegevusalasid majandust positiivselt. „Teed näitas energeetikasektor, mille lisandväärtus kasvas 21%. Sellele järgnesid kinnisvaraalane tegevus ning info ja side, mõlema lisandväärtus suurenes 5,7%. Väärib mainimist, et ka töötlev tööstus väljus kriisist, kasvades 0,5%. Kaubanduse lisandväärtus kasvas samuti 0,8%,“ lisas

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus korrigeeriti koostöös Eurostatiga riigirahanduse arvestusmetoodikat ning sellega seoses muutus ka valitsemissektori eelarve puudujäägi näitaja. Parandus on märgitud punasega, samuti uuendasime revisjoni dokumenti. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuht Pauline Kommer sõnas, et suurrevisjon avaldas eelkõige mõju aegreale alates 2009. aastast, kuid valitsemissektori eelarve üle- ja puudujääk muutus enim 2023. aastal. „Valitsemissektori eelarve puudujääki 2023. aastal suhtena sisemajanduse koguprodukti korrigeeriti väiksemaks ja see on 2,8%

Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul näitavad 2024. aasta viimase kvartali andmed statistikaameti palgarakenduses, et Eestis on suures osas ametites meeste palk kõrgem kui naistel. Analüüs hõlmas 314 ametirühma, mille puhul nii töötavaid mehi kui naisi oli vähemalt 20. “Meeste palk oli kõrgem 261 juhul ehk 83% ametites,“ tõstis Rootalu esile. “Meeste ja naiste palk on euro pealt võrdne hambaraviõe ja hambaravi keskastme spetsialisti ametis. Naiste palk on kõrgem 52 ametis ehk ligikaudu 17% juhul,” rääkis Rootalu. Joonisel on ametid järjestatud keskmise palga järgi: ühes otsas

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja. Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud