Statistikaameti andmekool #17: Miks revideeritakse makromajanduse statistikat?

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt! Seekord selgitab rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp revideerimise rolli statistikas.

Sisemajanduse koguprodukt (SKP), riigivõlg, kogurahvatulu – need on vaid osa makromajanduse ja riigirahanduse näitajatest, mille põhjal tehakse järeldusi majanduse ja ühiskonna suundumuste ja heaolu kohta. Samuti on need seotud mitmete poliitiliste ja ühiskondlike kokkulepetega. Näiteks on teadus- ja arendustegevuse rahastamise ja riigikaitsekulutuste sihid defineeritud läbi nende osakaalu SKP-s; riigivõlast ning eelarve üle- või puudujäägist sõltub Maastrichti kriteeriumitele vastamine ja euro kasutamine vahetusvahendina; kogurahvatulu mängib aga rolli Euroopa Liidu liikmemaksude arvestamisel ja toetuste määramisel. Nende näitajatega seostatakse ka mitterahalisi väärtusi. Erinevates uuringutes (näiteks inimarengu indeks) on leitud seoseid SKP taseme ning hariduse, vaimse tervise, turvalisuse ja veel palju muu vahel. Üldjoontes võib makromajanduse näitajaid kasutada ka üldise elukvaliteedi indikaatoritena.

Nii paljusid erinevaid nähtusi suudab makrostatistika katta seetõttu, et need hõlmavad piltlikult öeldes suurt osa meie elust. Need katavad 160 000 ettevõtte äritegevust, 45 000 MTÜ ja 700 sihtasutuse panust, 200 riigiüksuse ja 1600 KOV-i igapäevatööd. Ära ei tasu unustada ka enam kui 1,3 miljonit Eesti elanikku ja meid külastavaid turiste, kelle ostud ja tarbijakäitumine neid näitajaid samuti kujundavad.

Kuna neid näitajaid kasutatakse nii laialdaselt, peavad arvestused olema ühtaegu piisavalt täpsed, aga ka ajas võrreldavad. Ei ole ju erilist kasu näitajast, mis isegi ei mõõda meid huvitavaid nähtusi. Samuti ei aita meid näitaja, mille metoodika pidevalt muutub, kuna see ei võimalda enam hinnata tehtud otsuste ja ellu viidud poliitikate mõju. Ühtlasi on vaja, et näitaja püsiks ajakohane ja vajalikke otsuseid saaks teha niivõrd kiirelt, et neist oleks ka kasu.

Nii paljude nähtuste kokku arvutamiseks on vaja hulganisti andmeid. Makrostatistika tegemiseks kasutatakse mitmeid registreid, riigi raamatupidamisaruandeid, kogutakse sisendit uuringutega ning analüüsitakse maksudeklaratsioone ja muid aruandeid. 

Kiirhinnangust lõpliku näitajani jõudmiseks kulub mitu aastat

Mida rohkem andmeid kaasata, seda detailsemaks ja täpsemaks saab arvestustega minna. Paraku on andmete kogumine mahukas ja aeganõudev ettevõtmine. Kuna huvi näitajate vastu on suur, avaldab statistikaamet kvartaalselt SKP kiirhinnangu. See aga tähendab, et esimene hinnang majandusele tuleb anda olukorras, kus allikaid on veel üsna vähe. Näiteks kvartaalse SKP avaldamisel kaks kuud pärast perioodi lõppu pole veel võimalik kasutada majandusaasta aruandeid ega muid andmeid, mida kogutakse harvem kui kord kvartalis. Ja ka sagedasemad andmed pole selleks ajaks lõplikud. Näiteks võivad ettevõtted hiljem korrigeerida oma raamatupidamist ja maksudeklaratsioone.

Kuna ainuüksi kiirstatistikast jääb makronäitajate arvestamiseks väheks, on Euroopa Liidus lepitud kokku, kui sageli tuleks hinnanguid värskendada. Harmoniseeritud Euroopa revideerimispoliitika soovituste järgi tuleks uuendusi teha kuni kolm aastat pärast perioodi lõppu. Tulenevalt andmete kättesaadavusest ja arvestuste detailsusest on lubatud ka pikema viitajaga revideerimine. 

Näiteks majandusaasta aruanded jõuavad makroarvestusse kaheaastase viitajaga. 2026. aasta aruanded esitatakse äriregistrile 2027. aasta suvel, mis tähendab, et makrostatistikas saab neid kasutada alles pärast kontrollimist ja muude allikatega täiendamist ehk 2028. aastal. Samade andmete põhjal koostatakse ka näiteks pakkumise ja kasutamise tabelid, mis kirjeldavad detailselt tootmisprotsesse ning kaupade ja teenuste vooge. See on tavapärasest SKP arvestusest detailsem ja seega ajamahukam, nii et 2026. aasta pakkumise ja kasutamise tabelid jõuavad arvestusse veelgi hiljem ja ülejäänud makroarvestustega viiakse need kooskõlla alles 2030. aastal.

See tähendab, et näiteks 2026. aasta teise kvartali SKP-d võib tavapärase tööprotsessi käigus täpsustada kuni kuus korda: 

1. Järgmise kvartali arvestuse käigus: arvutades 2026. aasta kolmanda kvartali SKP-d, uueneb ka osa teise kvartali allikaid. 

2. Neljanda kvartali arvestuste käigus, kui valmib esimene hinnang aastasele SKP-le. 

   Järgmiste kvartalite revisjonide käigus täpsustatakse juba ka aastast näitajat. Neid revisjone tehakse kord aastas ja avaldatakse augusti keskel. 

3. 2027. aasta suvel vaadatakse esimest korda üle kogu 2026. aasta SKP.
4. 2028. aastal lisanduvad mitmed uued allikad, s.h. majandusaasta aruanded.
5. 2029. aastal uuendatakse arvestusi 2025. aasta kohta valminud pakkumise ja kasutamise tabelitest tuleneva infoga, mis täpsustab SKP arvestuste võrdlusbaasi ja majanduse struktuure.
6. 2030. aastal lisandub informatsioon 2026. aasta pakkumise ja kasutamise tabelite kohta.

Lisaks SKP-le revideeritakse teisigi makronäitajaid, näiteks valitsemissektori rahandust, regionaalset SKP-d ja sektorikontosid. Neid revisjone viiakse läbi koos Eesti Panga maksebilansistatistikaga. Lisaks regulaarsele majandusstatistikale kaasatakse tulemusi muudest allikatest. Vajalikke andmeid saadakse ka harvem toimuvatest rahva- ja eluruumide loendusest ning leibkonna eelarve uuringust.

Sarnased revisjonid toimuvad ka teistes Euroopa riikides

Sarnast loogikat järgitakse ka teistes Eurostati statistikasüsteemi kuuluvates riikides. Lisaks eelmainitud tavapärasele revideerimisrütmile viiakse Euroopas iga viie aasta tagant läbi ka suurrevisjone, mille käigus võidakse uuendada kogu makronäitajate aegrida. Eesti puhul algab see hetkel 1995. aastast. Suurrevisjonide käigus viiakse sisse suuremaid metoodilisi muudatusi, et tagada makrostatistika kaasaegsus ja rahvusvaheline võrreldavus.

Revisjonide läbiviimist ja nende mõju ulatust jälgitakse Euroopas regulaarselt. Eurostati iga-aastane rahvamajanduse arvepidamise ja regionaalsete kontode andmeedastuse kvaliteediraport annab hea ülevaate sellest, kui palju Euroopa riigid oma SKP statistikat aastate jooksul täpsustavad ja kui sarnased nad selles lõpuks on. Jooniselt 1 näeme, et revisjonide ulatus on suuresti seotud riikide suurusega. Väiksematel ja avatumatel majandustel täpsustuvad kvartalite kasvunäitajad rohkem. See on ka loogiline, sest suurema majandusega riikides ei oma rahvusvaheliste korporatsioonide üksikud tehingud nii suurt mõju ja baas, mille pealt kasvusid arvutatakse, on suurem.

Joonis 1. Muutus kvartaalse SKP kasvus, esimene vs viimane hinnang, protsentides. Allikas: Eurostat

Vaadates aastaseid kasvunäitajate täpsustusi joonisel 2, näeme, et riigid on veelgi sarnasemad. Ka suured riigid nagu Saksamaa ja Itaalia võivad oma aastaste näitajate kasvusid korrigeerida mitme protsendi võrra.

Joonis 2. Muutus aastase SKP kasvus, esimene vs viimane hinnang, protsentides. Allikas: Eurostat

Kahjuks ei näe me sellest raportist, kui palju riigid jooksvalt igal eelmainitud võimalusel oma näitajaid revideerivad. Praktikas sõltub see suuresti sellest, milliseid meetodeid andmete kogumisel ja arvestuste tegemisel kasutatakse. Eestis on kasutada rohkem kiirstatistikat, mis tähendab, et revisjonide käigus tehtavate arvestuste metoodika on küllaltki sarnane jooksvatele arvestustele. 

Nendes riikides, kus kiirstatistika pole Eestiga samas ulatuses kättesaadav, tuginevad esmased makronäitajate hinnangud rohkem kaudsetele indikaatoritele ja modelleerimisele. Sellisel juhul muutuvad hinnangud andmepõhisemaks iga-aastaste revisjonide käigus, kui kaasatakse majandusaasta aruanded ja muid allikaid.

Kuna üle-euroopalised revideerimispõhimõtted näevad ette makrostatistika pidevat täpsustamist, jõuavad riigid mõneaastase viitajaga oma arvestustes rohkem võrreldavate meetoditeni, kui võimaldavad jooksvate hinnangute tegemiseks kasutatavad lahendused.

Eesti rahvamajanduse arvepidamise revisjonide ülevaated on kättesaadavad statistikaameti veebis. Iga-aastaste revisjonide kokkuvõtted on saadaval alates 2009. aastast.

Täpsem teave:

Annaliisa Köss
meediasuhete partner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)

_{Foto: Shutterstock}