Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Vesi

Valdkond
Vesi on loodusvara, milleta poleks maakeral elu. Puhas põhjavesi tekib pika aja jooksul, mistõttu tuleb seda kasutada säästlikult. Inimtegevus mõjutab nii magevee puhtust kui ka kättesaadavust. Vee kvaliteeti võivad näiteks mõjutada reoveepuhastitest ja põllumaadelt vette sattuvad keemiliste ainete jäägid. Tootmise ja muu tegevuse käigus peab vältima veekogumite ning pinna- ja põhjavee saastamist, et puhas vesi oleks alati kättesaadav. Veestatistikast saab teada, kui palju tarbitakse Eestis vett; kui palju on tarbijaid, kes saavad nõuetekohast joogivett ühisveevärgist; kui suur on puhastatud

Töötute arv on viimase 12 aasta suurim

Kuupäev 15.05.2025
Artikkel
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2025. aasta esimeses kvartalis oli töötuid 64 200, mis on viimase 12 aasta suurim näitaja. „Töötute arv suurenes mullu sama ajaga võrreldes 5300 inimese võrra ning töötuse määr tõusis 8,6% peale, mis on 0,8 protsendipunkti rohkem kui aasta varem ja 1,2 protsendipunkti rohkem kui mullu viimases kvartalis,“ tõdes ta. Vassiljeva lisas, et meeste töötuse määr oli 9% ja naiste oma 8,2%. „Piirkondadest ainukesena vähenes töötuse määr Ida-Virumaal, kus see oli 12,7%. Langusest hoolimata on töötuse määr seal endiselt Eesti kõrgeim,“ täpsustas ta

Mille poolest paistavad Eesti inimesed Euroopas oma tervisekäitumisega silma?

Kuupäev 17.02.2022
Artikkel
Koroonapandeemia on toonud suurde huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Vaatasime viimastest (2019. aasta) Euroopa terviseuuringute andmetest, kui terviseteadlikult Eesti inimesed käituvad ja mis seisus on meie tervisenäitajad võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) rahvastega?

Loendused

Valdkond
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 763/2008, 9. juuli 2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta (EMPs kohaldatav tekst), ELT L 218, 13.8.2008, lk 14–20 Komisjoni määrus (EÜ) nr 1201/2009, 30. november 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 763/2008, rahva ja eluruumide loenduste kohta seoses andmete ning nende jaotuste tehniliste spetsifikatsioonidega (EMPs kohaldatav tekst), ELT L 329, 15.12.2009, lk 29–68 Komisjoni määrus (EL) nr 519/2010, 16. juuni 2010, millega võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 763/2008 sätestatud

Kui palju maksavad Eesti elanikud liikluskindlustuse eest?

Kuupäev 07.05.2024
Artikkel
Mullu oli liikluskindlustuse väljamakstud nõuete ehk õnnetuse toimumisel välja makstud hüvitiste summa 74,5 miljonit eurot, 2022. aastal oli see aga 69 miljonit eurot. Millises kuus toimub rohkem liiklusõnnetusi ja kus kõige sagedamini? Seekordses statistikablogis keskendub statistikaameti analüütik Egle Loorits just liikluskindlustuse andmetele.

Parim prügi on see, mida ei teki

Kuupäev 15.05.2024
Artikkel
Statistikaameti selleaastasel Andmepärli konkursil pälvis parima infograafika tunnustuse Keskkonnaagentuuri pakendijäätmete statistika. Liis Rohtmetsa koostatud infograafika näitab, kui palju ja milliseid pakendijäätmeid on Eestis viimase 20 aasta jooksul tekkinud ja kui palju neist on ringlusesse võetud. Uurisime veidi selle põneva võidutöö tagamaid.

Tallinn kolm päeva Euroopa statistika pealinnana: uued tehnoloogiad ja kasutajate vajadused muudavad statistikaasutuste tööd oluliselt

Kuupäev 28.10.2024
Artikkel
Tänavusel konverentsil „Charting New Frontiers of Official Statistics “ arutlesid Euroopa 40 statistikaameti juhid selle üle, miks ja mil viisil võib statistikaametite tegevus minna kaugemale üksnes traditsioonilisest riikliku statistika tootmisest ja hõlmata ka usaldusväärse andmete vahendaja ning andmehalduri ülesandeid riigi andmete ökosüsteemis. Selleks keskendus konverents küsimusele, kes ja mil moel mõjutavad selliseid muutusi statistikaametite ülesannetes. Statistikaameti peadirektori Urmet Lee sõnul paneb andmeökosüsteemi tormiline ja mõneti kaootiline areng statistikaametid olukorda