Otsingu tulemused

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Statistikaamet kohtus Riigikogu fraktsioonide ja rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoniga, et tutvustada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendusega kogutavaid andmeid ja loenduse meetodit.

Eesti Kvaliteediühing andis 17. märtsil Statistikaametile üle Eesti Juhtimiskvaliteedi auhinna innustustasandi tunnistuse “Edasipürgiv organisatsioon”. Tunnistus kehtib kaks aastat. 2009. aastal liitus Statistikaamet Eesti Kvaliteediühingu (EKÜ) korraldatava Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhinna innustustasandi projektiga “Edasipürgiv organisatsioon”. Statistikaameti põhieesmärk oli hinnata organisatsiooni EFQMi mudeli alusel, et parandada juhtimiskvaliteeti, täpsustada ja täiendada 2008.–2011. aasta strateegiaga seotud arendustöid ning saada sisendeid 2012.–2015. aasta strateegiasse

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport 2019. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta märtsiga 8% ja import 5%. Kaubavahetuse kasvu mõjutas Euroopa Liidu riikidega toimunud ekspordi ja impordi suurenemine.

Võttes aluseks tarbijahindade harmoneeritud indeksi, mida arvutatakse kogu Euroopa Liidus (EL) ühtsete reeglite järgi, oli Eurostati andmetel EL-i 27 liikmesriigi 2011. aasta keskmine hinnatõus 3,1%, sealhulgas Eestis 5,1%.

Võttes aluseks tarbijahindade harmoneeritud indeksi, mida arvutatakse kogu Euroopa Liidus (EL) ühtsete reeglite järgi, oli Eurostati andmetel EL-i 27 liikmesriigi 2011. aasta keskmine hinnatõus 3,1%, sealhulgas Eestis 5,1%.

Statistikaameti andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuari seisuga Eesti saartel ligi 44 100 inimest. Püsielanikud olid 22 saarel, mida on kolme saare võrra enam kui viimase, 2011. aasta rahvaloenduse ajal. Samas ühel väikesaarel, kus loenduse ajal olid püsielanikud, 2017. aasta seisuga enam püsielanikke pole. Seega on loendusejärgsetel aastatel neli väikesaart püsielanikud saanud.

Eestist eksporditi 2010. aasta novembris kaupu jooksevhindades 860 miljoni euro (13,5 miljardi krooni) eest ja imporditi Eestisse 900 miljoni euro (14,1 miljardi krooni) eest, teatab Statistikaamet. Ühe kuu eksportkäive ei ole varem nii suur olnud, import oli aga viimati suurem 2008. aasta oktoobris.