Otsingu tulemused

Sel aastal pälvis Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia Alice Mikk, kes analüüsis oma magistritöös erinevate ettevõtte finants- ja mittefinantsnäitajate seost tööjõumaksudest kõrvalehoidumise tõenäosusega. "Andmetega töötamine on nagu peidetud teadmiste kaevamine," ütleb noor andmeteadlane.

„Kui seni on riik ettevõtjatelt erinevaid andmeid küsinud ja kogunud, siis selle rakenduse abil annab riik esmakordselt ettevõtjatele nii suures mahus olulisi andmeid ka tagasi,” selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna juht Sirli Heinsoo. Ta lisas, et rakendus annab ettevõtjale tagasi tema enda esitatud andmete põhjal koostatud analüüsi, mis aitab hinnata ettevõtte tugevusi ja nõrkusi ning võrrelda ettevõtet teistega. “Mida täpsemaid andmeid on ettevõtjad riigile esitanud, seda tõepärasema pildi loob rakendus ettevõtte olukorrast,” märkis statistikaameti

Andmeid pole vaja koguda andmete pärast – andmeid on vaja selleks, et nende abil selgitada ja mõtestada ühiskonnas toimuvat. Andmete keele tundmine juhatab targemate otsusteni ja annab eelise kõnekate, kontrollitud andmetel põhinevate lugude jutustamiseks. 1. sammas: leia andmed üles! Võib tunduda kummaline, aga sageli on andmeid täis maailmas keeruline andmeid üles leida. Kui huvi pakub mis tahes küsimus Eesti elu kohta, siis on tõenäoline, et riiklik statistika annab sellele vastuse. Riiklikku statistikat koguvad, analüüsivad ja säilitavad mitmed organisatsioonid. Näiteks tervise arengu

"Et luua ühiskonnas toimuvast tõetruu pilt, uurime, kuidas meie inimestel läheb,“ rääkis statistikaameti sotsiaalstatistika teenusejuht Eveli Voolens. „Nende andmete põhjal teevad poliitikud ja riigijuhid Eesti elu tulevikku puudutavaid otsuseid,“ kirjeldas Voolens. Valimisse võib sattuda igaüks Kuigi olulise osa andmetest saab statistikaamet olemasolevatest andmekogudest, siis kõiki vajalikke andmeid neis ei ole ning nii tuleb andmeid koguda ka küsitlustega. Sel aastal viib statistikaamet läbi seitse suurt isiku-uuringut, mille valimisse võib sattuda iga Eesti elanik. ”Oleme iga inimese aja

Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on kulutused Eesti teadus- ja arendustegevusse alates 2016. aastast pidevalt kasvanud. Eelmisel aastal suunati teadus- ja arendustegevusse 791 miljonit eurot, mida on 89 miljoni võrra enam kui 2023. aastal. „Suurim panus ehk 60% tuli ettevõtlussektorist. Ettevõtete aktiivne panus teadus- ja arendustegevusse on positiivne, sest see on otseselt seotud uute toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule toomisega. Rohkem investeeringuid tähendab konkurentsivõimelisi lahendusi, mis elavdavad majandust ja suurendavad Eesti ekspordivõimekust,“ selgitas

Sügisel kirjutas statistikaameti uudises, et kõige suurema rahvastikutihedusega piirkond Eestis on viimase paarikümne aasta jooksul olnud läbivalt Lasnamäel. “Sealsed tihedalt ehitatud kõrged kortermajad on loonud olukorra, kus Lasnamäe asustustihedust võiks võrrelda näiteks Buenos Airesega Argentiinas või Kairoga Egiptuses,” kirjeldas statistikaameti geoinfospetsialist Hendrik Neubauer. Hiljuti avaldas statistikaamet värsked rahvastikuandmed ning vaatas nüüd taas Eesti kaardile otsa. „Värskete rahvastikuandmete põhja võtsime vaatluse alla Eesti tihedaimalt ja Eesti hõredaimalt asustatud

Eurostat eristab spordi- ja vaba aja teenuste puhul kaht peamist kulu: aktiivne osalemine ja spordiüritustel pealtvaatajana käimine. Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul paistab Eesti Euroopa võrdluses silma sellega, et spordile kulutatud raha läheb valdavalt aktiivsele osalemisele, mitte pealtvaatamisele. „Eesti leibkondade puhul läheb suurem osa spordiga seotud kulutustest treeningutele ja harrastustele, mitte niivõrd varustusele või spordiürituste külastamisele,” tõdes ta. Sissetulek määrab, kui palju spordile saab kulutada Eurostati andmed näitavad seost spordikulutuste ja

Võttes appi Eesti filmiklassika väljendid, siis kõikse töökamad lasteta naised on meitel ja vaat et kõikse targemad naised on meitel. Ent leidub ka seda, millega pole põhjust hoobelda. Eestis on kõige suurem üksikvanemate osa ja suurim palgalõhe.

Taasavaldame 2024. aasta jaanuaris ilmunud loo , kus kirjutasime, mille peale kulub vahepealne aeg ja millist infot saame täpsustatud rahvaarvuga. 2024. aasta rahvastikuandmed asendasime artiklis 2026. aasta rahvastikuandmetega. Muidugi mõista on Eestis kasutusel rahvastikuregister, kuhu kantakse sisse nii elanike sünnid kui ka surmad. Niisamuti on seal olemas info elukohariigi kohta – elanik saab registrile teatada oma Eestist lahkumisest (väljarändest) ja Eestisse saabumisest (sisserändest). Sellise meetodiga, kus eelmise aasta rahvaarvust arvatakse maha aasta jooksul surnud ja siit lahkunud