Statistikaamet võttis tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika
Statistikaamet võttis 2026. aasta jaanuarist tarbijahinnaindeksi arvutamisel kasutusele uue metoodika. Samuti uuenes tarbijahinnaindeksi klassifikaator, kus hinnamuutuseid uuritakse nüüdsest 13 põhirühmas.
„Inimeste tarbimisharjumused muutuvad, tehnoloogia uueneb ja andmeid tekib järjest juurde. Statistikaamet peab nende muutustega kaasas käima ja oma metoodikaid järjepidevalt ajakohastama,“ selgitas statistikaameti peadirektor Urmet Lee.
Jaanuarist kasutusele võetud uuendused puudutavad toidukaupu ja elektrit. „Hea koostöö elektrimüüjate ja jaekaubanduskettidega võimaldab tänaseks Eestis indeksit arvutada täpsemalt kui kunagi varem. See tähendab, et neljandik tarbija ostukorvi andmetest saadakse nüüd palju kvaliteetsematest allikatest,“ tõdes Lee. Ta märkis, et arendustööd tarbijahinnaindeksi metoodika osas jätkuvad edaspidigi.
Kasutusele tulevad nelja kaubandusketi müügiandmed
Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuhi Lauri Veski sõnul on esimene uuendustest seotud toidukaupade hinnakorjega. „Võtame kasutusele nelja kaubandusketi müügiandmed. See puudutab toitu, jooke ja tubakatooteid,“ selgitas Veski.
Varem kogusid statistikaameti hindade registreerijad poodides ise toidukaupade andmeid. „Alates 2026. aastast saame need andmed triipkoodide järgi vastavalt sellele, kui palju kaupa poodides müüdi ja millise summa eest. Sisuliselt tähendab see seda, et kui varem sai hindade registreerija poest kätte ühe tootja soolapaki hinna, siis nüüd on meil olemas kõikide tootjate müügil olevate soolapakkide hinnad ja kogused. See võimaldab oluliselt täpsemalt jälgida tarbijakäitumise muutumist ajas ja kasutada ka kliendikaardi soodustuste infot,“ lisas Veski.
Energiakriisi kogemus ja uued andmeallikad on aluseks uuele elektrihinnaindeksi meetodile
Teine uuendus on seotud elektrihinnaga. „Kui seni lähtusime elektri börsihinnast ja fikseeritud pakettide pakkumishindadest, siis uue meetodiga kasutame elektri müügiandmeid, mis kajastavad tegelikke kuiseid tarbitud elektrikoguseid ja nende hindu. Nii saame elektri hinnamuutust edaspidi palju täpsemalt jälgida ja teame nüüd sõltumata pakettide hinnast, kui palju inimesed tegelikult elektri eest maksavad,“ ütles Veski.
Energiakriisi ajal (2021–2022) olid turul suured hinnamuutused ja statistikaameti arvutusmudel reageeris neile muutustele liiga tundlikult. Tegelik tarbitava elektri hind oli madalam, kui seda näitas elektrihinnaindeks, mis tingis tarbijahinnaindeksi ülehindamise. Paljud kliendid kasutasid fikseeritud hindadega pakette, mis tegelikku hinnatõusu võrreldes börsihinnaga alandasid. Elektrihinna ülehindamine mõjutas otseselt ka inflatsioonimäära. Inflatsiooni tipus, 2022. aastal, oli aastane hinnakasv 19,4%. Sel hetkel hindasime inflatsiooni üle 1,8 protsendipunkti võrra ehk uute andmeallikate alusel mõõdetud inflatsioon oleks olnud 17,6%,” tõi Lee välja.
„Meil on kahju, et olemasoleva meetodi ümberhindamine võttis oluliselt kauem aega, kui me oleksime soovinud. Tagantjärele teame, et oleksime pidanud kiiremini reageerima,” ütles Lee. Ta lisas, et uus arvutamise meetod ning paremad andmeallikad aitavad alates sellest aastast vältida järskudest hinnamuudatustest tulenevat mõju elektrihinnaindeksile ja kogu tarbijahinnaindeksile.
Alates 2022. aasta detsembrist, kui energiakriis hakkas vaibuma, on vana ja uue metoodika järgi arvutatud tarbijahinna muutused sarnased. „Me uuendasime tarbijahinnaindeksi arvutamise metoodikat, aga ei revideeri indeksit tagantjärele. See looks küll analüütilist selgust, kuid tekitaks ka pretsedendi, mis muudaks tarbijahinnaindeksi pidevalt revideeritavaks, ajas ebastabiilseks ja sisuliselt kasutuskõlbmatuks näitajaks, sest uusi ning täpsemaid andmeid tekib indeksi erinevate komponentide juures tulevikus kindlasti veel,” rääkis Lee.
„Otsuse tegemisel lähtusime tarbijahinnaindeksi revideerimise põhimõtetest, rahvusvahelisest parimast praktikast ning konsulteerisime Eurostati, rahvusvahelise valuutafondi (IMF) ning majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) ekspertidega,” selgitas peadirektor.
Tarbijahindade klassifikaator uueneb
Tarbijahinnaindeks näitab, kui palju on ajas muutunud igapäevaste kaupade ja teenuste hinnad – ehk kui palju kallimaks või odavamaks on elu läinud. Lihtsalt öeldes jälgib statistikaamet regulaarselt toidu, elektri, kütuse, riiete, üüri, transpordi ja paljude teiste asjade hindu ning vaatab, kas ja kui palju nende eest tuleb võrreldes varasemaga rohkem või vähem maksta. Hinnamuutusi jälgitakse kindlaks määratud tooterühmades, mis tulenevad rahvusvahelisest individuaaltarbimise klassifikaatorist, mis 2026. aastast uuenes.
Peamine uuendus on, et 12 põhirühma asemel uuritakse hinnamuutuseid nüüd 13 rühmas. Varasem põhirühm, mille alla kuulusid mitmesugused kaubad ja teenused, jagunes kaheks. Kindlustus- ja finantsteenused said endale eraldi rühma ning isiklik hügieen, sotsiaalkindlustus, mitmesugused kaubad ja teenused liikusid 13. põhirühma.
Vaata ka hindade valdkonnalehte. Loe tarbijahinnaindeksi ja kaalude kohta lähemalt andmekooli loost.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)