Rahva ja eluruumide e-loenduse lõpuni on jäänud

9 fakti, millega Eesti inimesed Euroopas silma paistavad

Uudis
Postitatud 17. detsember 2020 13:00

Võttes appi Eesti filmiklassika väljendid, siis kõikse töökamad lasteta naised on meitel ja vaat et kõikse targemad naised on meitel. Ent leidub ka seda, millega pole põhjust hoobelda. Eestis on kõige suurem üksikvanemate osa ja suurim palgalõhe.

 

  1. Naisi meeste kohta
    Naised elavad meestest kauem ja seetõttu on neid peaaegu kõikides Euroopa Liidu riikides meestest rohkem. Euroopa Liidus (EL) elab 105 naist 100 mehe kohta. Kõige suurem naiste ja meeste vahe on Baltimaades: Lätis on naisi isegi 17%, Leedus 16% ja Eestis 12% rohkem kui mehi. Kui alla 18aastaste noorte hulgas on olukord veel vastupidipidine, st mehi on keskmiselt 5% rohkem kui naisi, siis eriti suureks lähevad käärid üle 65-aastaste hulgas – Eestis on 100 mehe kohta 190,4 naist, Lätis aga koguni 203.
  2. Suurim osa üksikvanemaid
    EL-is elab lastega üksi peaaegu kuus korda rohkem naisi kui mehi. Eestis on Euroopa suurim üksikemade ja -isade osa 25–49-aastaste lapsevanemate hulgas. Selles vanuses naistest 14,7% ja meestest 5,9% kasvatas oma lapsi üksinda. EL-is on naiste näitaja keskmiselt 7,1% ja meeste oma 1,2%.

     
  3. Naised juhtimas
    EL-is on kolmandik juhtidest naised. Mitte üheski Euroopa Liidu riigis pole naisjuhte üle 50%. Eestis on Euroopa keskmisega võrreldes naisjuhte siiski  mõnevõrra rohkem – 37%. Selle tulemusega jääme liikmesriikide hulgas 8.–10. kohale. Suurim naisjuhtide osatähtsus (46%) kogu EL peale on aga meie naabrite juures Lätis.
     
  4. Kes pole kunagi rahul?
    Kuigi naiste ja meeste elud erinevad, on nad üsna sarnaselt oma eluga rahul. Eesti inimeste rahulolu tase jääb ELi riikides viimase kolmandiku sekka. Keskmine EL rahuloluindeks on 7,3, Eestis on see 7 (naistel 7,1 ja meestel 6,9). Meist veel rahulolematumad oma eluga on lätlased ja leedukad. Kõige rahulolematumad on bulgaarlased, aga kõige rahuolevamad soomlased ja iirlased.
     
  5. Haritud Eesti eest
    Peaaegu kõikides liikmesriikides on kõrgema haridustasemega naisi rohkem kui mehi, seejuures on kõige suuremad naiste ja meeste hariduse erinevused Baltimaades. Eesti naised paistavad oma kõrge haridustasemega EL-is kindlalt silma, kolmanda haridustasemega on 51,8% naistest vanuses 2564 eluaastat. Meie naistest eespool on vaid Soome naised (53,5%). 
  6. Palgalõhe kahaneb visalt
    Hoolimata kõrgelt haritud naiste märkimisväärsest hulgast oli paradoksaalsel kombel viimaste võrdlevate andmete järgi (2018) Eestis palgalõge Euroopa Liidu suurim – 21,8%. Eestile järgnesid Austria 20,4% , Saksamaa ja Tšehhi 20,1%. Keskmiselt teenivad EL-is naised meestest 15% vähem.  
  7. Kes ei tööta…
    Jutt eestlaste töökusest peab ka andmetele peale vaadates paika. Oma esimesel töökohal alustavad Eesti inimesed EL keskmisest varem, naised 21-ja mehed 20-aastaselt, EL-is on need näitajad vastavalt 23. ja 22. eluaastat. Eesti tööealise rahvastiku tööhõive määr oli 2019. aastal 75,3%, meeste hulgas 78,7% ja naiste hulgas 71,9%. Euroopa Liidu keskmine oli 68,35%, meeste hulgas 74% ja naiste hulgas 63%. Lasteta 15–64-aastaste naiste tööhõive määr on Eestis aga Euroopa kõrgeim – 79,9%, ELis keskmine aga 66,9%.
  8. Ei saa me läbi internetita!
    Üldistatult kasutavad EL-is naised internetti rohkem sotsiaalvõrgustikes osalemiseks ja mehed uudiste lugemiseks. Interneti kasutamises on Eesti inimesed EL-is üsna esirinnas. Paistame silma aktiivsete internetipanga kasutajatena, veebis uudiste lugejate, tööotsijate ja e-kirja saatjatena.
    Veebis ostlemine on EL-is rohkem levinud meeste kui naiste hulgas. Eestlased ostavad veebist kõige rohkem kindlustuspoliise, lisaks eelistavad nad Euroopa keskmisest tunduvalt rohkem tellida internetist kodukaupu, reisi- ja majutusteenuseid ning ürituste pileteid.
    Foto: Shutterstock
  9. Kes viib välja prügi, kes toidab lapsed
    Kes kui palju kodus majapidamistöid ja süüa teeb ning laste eest hoolitseb, on EL riigiti väga erinev, selgub Eurofoundi elukvaliteedi uuringust (2016). Eranditult on see rohkem naiste kui meeste õlul. Kui laste õpetamises ja hoolitsemises jääb Eesti naiste ja meeste panuse erinevus EL-is keskmisele tasemele (93% naistest ja 74% meestest, kel on alaealised lapsed), siis söögi tegemises ja majapidamistöödes on meil üks väiksemaid erinevusi (76% naistest ja 47% meestest). Jääme selles alla vaid Rootsile, Lätile ja Taanile. Kõige väiksemad on käärid Rootsis, suurimad erinevused aga Kreekas.

Artiklis on kasutatud Eurostati 2019. aasta andmeid, välja arvatud palgalõhe, mille võrdlus on aastast 2018 ja laste eest hoolitsemise ning majapidamistööde andmed, mis pärinevad 2016. aastal tehtud Eurofoundi elukvaliteedi uuringust.  
Artikli aines pärineb Eurostati väljaandest Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree 2020

 

Kõik loevad! Osale suurel Eesti rahva e-loendusel 28.12–22.01. Alusta siin!