Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa septembris avaldatud statistikaameti andmetele.
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: septembriga võrreldes hinnad oktoobris ei tõusnud
Statistikaameti esialgsel hinnangul jäi turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks oktoobris võrreldes septembriga samaks. Mulluse oktoobriga võrreldes tõusis indeks 4,5%. Tegu on kiirhinnanguga, mis oktoobri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Eesti keskkonnakaubandust veavad taastuvenergia ja energiatõhusad lahendused
Statistikaameti andmetel ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste toodang 2023. aastal 4,1 miljardi euroni. Keskkonnatoodete lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 3,9%.
SKP kiirhinnang: majandus kasvas kolmandas kvartalis 0,9%
Statistikaameti esialgsel hinnangul Eesti majandus 2025. aasta kolmandas kvartalis veidi kasvas. Võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,9%.
Septembris suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht 4%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta septembris 893 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 4%.
Tervise tõttu töötamise lõpetanud pensioniealiste osakaal on Eestis EL-i kõrgeim
Eesti pensioniealised panustavad tööturgu oluliselt kauem kui Euroopa Liidus (EL-is) keskmiselt ja vahetult pärast pensioniea saabumist jätkab töötamist üle poole elanikest. Iga kolmas Eesti inimene, kes pensioniikka jõudes lõpetab töötamise, teeb seda tervislikel põhjustel.
Mis toimub meie majanduses? 8 värskeimat näitajat
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Sügis on majanduses sageli aktiivne aeg ja statistikaameti näitajad on siis ka suurema tähelepanu all. Mida rääkisid statistikaameti andmed septembris-oktoobris?
Statistikaamet tõi kokku keskkonnaarvepidamise maailma tipptegijad
Septembri lõpus toimus Tallinnas 31. ÜRO London Groupi kohtumine, kus arutleti keskkonna-majandusarvestuse tuleviku üle. Neli päeva kestnud üritusel said kokku keskkonnaarvepidamise rahvusvahelised eksperdid üle maailma. Enda teadmisi ja tulevikumõtteid jagasid ka statistikaameti eksperdid ja mitmed Eesti teadlased.
Kaido Paabusk: statistikaamet on oma töös juba ette ebaõnnestunud, kui panna meile liiga kõrged ootused
Viga keskmise palganumbri avaldamisel ja teised andmete kvaliteeti puudutavad teemad meenutavad, et riiklik statistika ei ole eksimatu, kuid see on parim tööriist, mis meil on.
Ehitushinnaindeks tõusis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 1,7%
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks, mis väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,7%. Aasta võrdluses mõjutasid ehitushinnaindeksi tõusu enim kerkima hakanud ehitusmaterjalide hinnad.
Noore statistiku preemia pälvis Jennifer-Chelsea Laanet
Sel aastal võitis Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia Jennifer-Chelsea Laanet, kes uuris oma magistritöös ümbritsevate inimeste ja keskkondade mõju õpilaste matemaatilisele identiteedile ning matemaatika õpitulemustele. Hindamiskomisjon tõstis võidutöö puhul esile olulise teemakäsitluse, värske vaatenurga ja praktilise väärtuse.
Septembris tõusis tööstustoodangu tootjahinnaindeks 0,5%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta septembris võrreldes augustiga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 0,5%.
Statistikakonverentsil tutvustatakse andmete visualiseerimise ajalugu
20. oktoobril tähistatakse juba kümnendat korda Euroopa statistikapäeva. Selle sissejuhatuseks kutsume sind reedel, 17. oktoobril kuulama Wilhelm Lexisele pühendatud konverentsi „150 aastat andmete visualiseerimist Tartus“. Saksa päritolu teadlane Lexis on jätnud oma jälje rahvastikustatistikasse, majandusteadusesse ning finants- ja kindlustusmatemaatikasse.