Mida räägivad 2025. aasta andmed? 10 huvitavat fakti lõppevast statistika-aastast
2025. aastal avaldas statistikaamet ligikaudu 200 päeval üle 3500 erineva näitaja, mis peegeldasid meie elu liikumist andmete keeles. Kus on kõige aktiivsemad raamatute lugejad Eestis? Kui palju reisijaid läbis Tallinna lennujaama? Kui kõrge on eestimaalaste oodatav eluiga? Heidame pilgu tagasi lõppeva statistika-aasta huvitavatele leidudele.
100 tüdruku kohta sünnib Eestis 107 poissi
Sel aastal tähistas Eesti Vabariik 107. sünnipäeva. Statistikaamet kogus sel puhul kokku näitajad, mis iseloomustavad Eestit ja Eesti rahvast numbriga 107. Saime teada, et Eestis on 7 küla, kus elab 107 inimest: Kahala ja Lõõla külad Türi vallas, Vana-Jõgeva küla Jõgeva vallas, Kirimäe küla Lääne-Nigula vallas, Kõrkküla Saaremaa vallas, Pataste küla Tartu vallas ja Vagula küla Võru vallas. Samuti saime teada, et viimase saja aasta jooksul on kõige rohkem olnud just selliseid aastaid, kus 100 tüdruku kohta on sündinud 107 poissi. Viimati oli nii 2022. aastal. Loe lähemalt!
Eesti tihedaimalt asustatud ruutkilomeetril elab kokku 81 eri rahvust
Eesti tihedaimalt asustatud ruutkilomeetril Lasnamäel elab rohkem inimesi kui Rakvere linnas, Hiiu maakonnas või Alutagusel, Setomaal, Muhu saarel ja Narva-Jõesuus kokku. Kui Eesti tihedaimalt asustatud piirkonnas elab ainuüksi ühel ruutkilomeetril 16 186 inimest, siis hõredaimalt asustatud piirkonnas jaguneb sama suur rahvaarv 2704 ruutkilomeetrile. Loe lähemalt!
Eesti inimeste oodatav eluiga on 79,5 aastat
2024. aastal oli eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79,5 aastat. Selle näitajaga tegi Eesti Euroopa riikidest viimase kolme aastakümne kõige suurema tõusu. Eestimaalaste tervena elada jäänud aastad sünnimomendil on 58,7. Loe lähemalt!
Keskmine abielu kestab elu lõpuni
Statistikaamet ei tea, mis värvi on armastus, aga teab, kui pikalt on Eesti inimesed oma väljavalituga abielus. Keskmine abielu kestab elu lõpuni! Samas näiteks abielu, mis lahutati 2024. aastal, kestis keskmiselt 11 aastat. Loe lähemalt siit ja siit!
Kõige enam laenutavad lugejad raamatuid Põlvamaal
Märtsis valmis statistikaameti ja maa- ja ruumiameti koostöös uus kaardirakendus, mis visualiseerib riikliku statistika erinevate valdkondade andmed. See tähendab, et me näeme nüüd kaartidel väga palju kõige värskemaid statistikaameti andmeid, alates majanduskasvust kuni raamatukogude külastatavuseni.
Eesti raamatu aasta puhul vaatasime kaardilt, kus on kõige rohkem raamatute lugejaid. Ehkki registreeritud lugejaid ja ootuspäraselt ka rahvaraamatukogusid on kõige enam Harjumaal, on laenutusi keskmiselt ühe lugeja kohta Harjumaal peaaegu kõige vähem. Kõige enam laenutavad lugejad raamatuid hoopis Põlvamaal. Loe lähemalt!
Eesti kodanike rändesaldo oli üle aastate taas negatiivne
Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis – siia saabus 5218 Eesti kodanikku ja lahkus 1254 võrra rohkem ehk 6472 kodanikku. Viimati oli Eesti kodanike rändesaldo negatiivne 2020. aastal. Loe lähemalt!
Kasvanud on liitnimede populaarsus
Liitnimede populaarsus on järsult kasvanud alates taasiseseisvumisest. Viimase paarikümne aasta jooksul on ligi kuuendik poistest ja ligi viiendik tüdrukutest saanud endale rohkem kui ühe nime. Erinevaid kahe eesnime kombinatsioone on ligi 83 000 ja pea 90% nendest on ainulaadsed. Kõige populaarsem liitnimi naiste seas on Mari-Liis ja meeste seas Karl-Erik. Loe lähemalt!
Mullu läbis Tallinna lennujaama rekordarv lennureisijaid
2024. aastal läbis Tallinna lennujaama läbi aegade suurim arv ehk ligi 3,5 miljonit reisijat, mis on 18% rohkem kui aasta varem. Võrreldes 2023. aastaga on Eesti Balti riikidest suurima reisijate juurdekasvuga. Leedu lennujaamade reisijate arv suurenes 10% võrra, kasvades 6,6 miljonini. Lätis suurenes sõitjate arv aeglasemalt, kasvades 2024. aastal aastaga 7%. Loe lähemalt!
Pea pooled Eesti inimesed kasutavad tehisintellekti
Statistikaameti internetikasutuse ja digioskuste uuring kogus sel aastal esimest korda infot tehisintellekti kasutamise kohta. Tulemustest selgus, et pea pooled Eesti internetikasutajad on tarbinud AI-lahendusi näiteks teksti kirjutamiseks, vastuste otsimiseks või sisu loomiseks. Linnades kasutab tehisintellekti veidi üle poole internetikasutajatest, maapiirkondades on osakaal mõnevõrra väiksem, kuid erinevus ei ole suur. Loe lähemalt!
12 Eesti ema on oma rolli kandnud juba üle 80 aasta
Maikuu teisel pühapäeval tähistas emadepäeva 427 900 ema. Esmakordselt sai tähtpäeva üle rõõmu tunda 3700 naist, samal ajal kui 12 ema on oma rolli kandnud juba üle 80 aasta. Eestis on ka hulganisti emasid, kellel on keskmisest rohkem lapsi. Nii tuleb välja, et Eestis elab 143 ema, kes on sünnitanud üle 10 lapse ning viiel neist on kõik lapsed alaealised. Loe lähemalt!
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)