Eesti keskkonnakaitsekulutused kasvasid 821 miljoni euroni
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2023 ligi 56% ehk 527 miljonilt 821 miljoni euroni. Võrreldes 2022. aastaga kasvasid kulutused 2023. aastal 13%. Keskkonnakaitsekulutuste osakaal SKP-s on võrreldes 2014. aastaga vähenenud.
Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaalt saadud toetused.
Statistikaameti juhtivanalüütik Grete Luukas ütles, et ligi poole 2023. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 404 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Suur panus jäätmekäitlusesse on ka mõnevõrra oodatav, sest prügiveo ja jäätmete maksed puudutavad pea kogu ühiskonda. Lisaks on see keerukas valdkond, mis hõlmab mitmeid tegevusi, et jäätmed oleksid nõuetekohaselt käideldud. Jäätmekäitlus on kulude arvestuses olnud suurim keskkonnakaitsevaldkond kõikidel arvestusaastatel,“ selgitas Luukas.
Teiste suuremate kuluvaldkondadena järgnesid reoveekäitlus ning pinnase- ja veekaitse 188 miljoni euroga ning bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 66 miljoni euroga. Võrreldes varasemate aastatega kasvas kõige rohkem muu keskkonnakaitsetegevuse valdkond (100 miljonit eurot), kus kasvu juhtis valitsemissektori suurenenud panus keskkonnakaitsesse.
Keskkonnakaitsekulutuste osakaal SKP-s suurenes aastaga
Keskkonnakaitsekulutused kasvasid 2023. aastal võrreldes eelnevaga 13% jooksevhindades ja osakaaluna SKP-s 0,14 protsendipunkti võrra. Siiski on osatähtsus aastatega pigem vähenenud – keskkonnakaitsekulutuste osakaal moodustas 2023. aastal 2,1% SKP-st, 2014. aastal oli kulutuste osakaal 2,6%.
Luukas tõi võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega välja, et Eesti koht on kukkunud 2018. aasta viiendalt positsioonilt Euroopa Liidu keskmisest madalamale. „Siiski säilitati 2022. aastal pingereas varasema aasta positsioon,“ lisas analüütik. 2023. aasta andmeid riikide võrdluses veel ei ole.
Kolmandik investeeringuid tehti vee- ja pinnasekaitsesse ning reoveekäitlusesse
Eestis investeeriti 2023. aastal 154 miljonit eurot varadesse, mis on vajalikud keskkonnakaitseks või keskkonnateenuste pakkumiseks (nt reoveepuhastid, jäätmekäitlusrajatised, jäätmete transportimiseks mõeldud sõidukid või ka seadmed ja filtrid).
Kolmandik keskkonnakaitseinvesteeringutest (56 miljonit eurot) tehti 2023. aastal reoveekäitlusesse ja pinnasekaitsesse. Reoveekäitlejad on rajanud, arendanud ja rekonstrueerinud kanalisatsioonivõrke, kuid teinud ka jooksvaid investeeringuid põhivarasse. Jäätmekäitlusesse investeeriti 34 miljonit ning bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitsesse 19 miljonit eurot.
Välismaised toetused vähenesid
Välismaised toetused Eesti keskkonnakaitsele ulatusid 38 miljoni euroni, mis on 38% vähem kui 2022.aastal. „Toetuste vähenemise taga on eelkõige mõnede suurte toetusprogrammide lõppemine,“ selgitas Luukas.
Kõige rohkem välismaiseid toetusi saadi 2023. aastal reoveekäitluses ning pinnase- ja veekaitse valdkonnas (11 miljonit), millest toetati erinevaid kanalisatsioonivõrgu rajamisega seotud töid ning ka jääkreostuse likvideerimist, sõnnikuhoidlate rajamist jms.
Välismaiseid toetusi saadi veel bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse arendamiseks. Neid kasutati poollooduslike koosluste hooldamisel ning kaitsealuste liikide ja elupaikade seisundi parandamisel. Välismaised toetused moodustavad Eesti keskkonnakaitse panusest ligi 5%.
Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise andmed koostatakse Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise määruse nr 691/2011 alusel. Määrusega tagatakse riikidelt saadud andmete võrreldavus ning järjepidevus.
Arvepidamise andmete analüüsimisel on oluline arvestada asjaoluga, et kõik ressursihalduse eesmärgil tehtavad tegevused, nagu taastuvatest allikatest energia tootmine, energiatõhusus, metsade majandamine, jäävad keskkonnakaitsekulutuste arvepidamise reguleerimisalast välja ning nendega seotud kulutusi ei arvestata riiklike keskkonnakaitsekulutuste hulka. Laiemat teavet kogu keskkonnakaupade ja -teenuste sektori lisandväärtuse ja tööhõive kohta leiab pressiteatest.
Andmed on avaldatud 15.12 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Vaata ka keskkonnakaitse rahastamise valdkonnalehte ja rahvusvahelisi võrdlusandmeid. Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Kaia-Liisa Tabri
kommunikatsioonipartner
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5196 9617
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)