Kaido Paabusk: ettevõtjaid koormavad küsimustikud ei ole paratamatus
Statistikaamet võis sel nädalal tõenäoliselt rikkuda jõulurõõmu paljudel ettevõtjatel, kes ootasid, et tuleval aastal nad statistikaameti valimisse ei kuulu ja küsimustikele vastama ei pea. On väikeriigi paratamatus, et iga väiksemagi ettevõtte panus on kvaliteetse ja usaldusväärse statistika tegemiseks hädavajalik. Aga paratamatus ei ole see, et andmeid tuleb koguda koormavate küsimustikega.
Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 17.detsembril 2025.
Detsembri keskpaik on aeg, kui inimesed hakkavad oma sõpradele ja sugulastele saatma jõulukaarte, ettevõtjad peavad meeles oma kliente ja partnereid ning saadavad neile tänutäheks hea koostöö eest jõulukorvikesi. Statistikaamet aga saadab iga aastal umbes nädal enne jõule mitmekümnele tuhandele ettevõttele kirja, kus anname teada, milliseid andmeid statistikaamet neilt tuleval aastal riikliku statistika tegemiseks vajab ja mitu küsimustikku nad peavad täitma.
Sel aastal lähevad need kirjad välja ligikaudu 25 000-le majandusüksusele, kellest suuremal osal on kohustus vastata üksikutele küsimustele. Näiteks 2025. aastal oli kõige enam neid ettevõtteid (16 000), kes pidid täitma ühe küsimustiku, kaks küsimustikku pidi täitma 3750 ettevõtet ning näiteks 6–9 küsimustiku täitmist ootas amet 1500 ettevõttelt.
Ehkki suuremalt osalt ettevõtetelt ootame vaid ühe küsimustiku täitmist, on arvestatav hulk ettevõtteid statistikaameti valimis pea igal aastal ja nende täidetavate küsimustike loetelu võib olla väga pikk. Kui valimisse sattunud alla 10 töötajaga ettevõtted peavad täitma keskmiselt viis küsimustikku aastas, siis üle 50 töötajaga ettevõtete puhul võib see arv olla suisa üle 30. Meie majanduse väiksuse tõttu on ka tõenäoline, suured ettevõtted on valimis igal aastal.
Eesmärk on viia küsimustike arv nulli
Ma tunnistan, et sellist tüüpi „jõulutervituste“ välja saatmine on piinlik ning isegi viie küsimustiku täitmiseks kohustamine tundub väikese ettevõtte jaoks õigustatult liiga palju. Aga kahjuks peame seda endiselt tegema mitmel põhjusel. Erinevate majandusnäitajate kokku panemiseks, olgu selleks sisemajanduse koguprodukt, väliskaubandus- või turismistatistika, on vaja usaldusväärseid algandmeid. Kuigi statistikaamet kasutab esmajärjekorras juba olemasolevaid andmeid ligi 500 andmekogust, ei ole kõiki vajalikke andmeid mujalt kui ettevõtetelt endilt lihtsalt võtta.
Samas teeb statistikaamet kõik endast oleneva, et need andmed koguda selliselt, et me ei peaks küsimustikku välja saatma ning nii ongi meie välja saadetavate küsimustike arv ajas pidevalt vähenenud. Kui 2024. pidid ettevõtted täitma kokku 104 küsimustikku, siis tuleval, 2026. aastal on küsimustikke kokku ligikaudu neljandiku võrra vähem – 77. Aga seda on siiski liiga palju. Oleme endile seadnud pikaajalise eesmärgi jõuda olukorda, kus meie poolt väljasaadetavate küsimustike arv on null.
Anname endale hästi aru, et sellise eesmärgini jõudmine ei ole lihtne. Sel aastal on kõrgendatud tähelepanu alla jõudnud bürokraatia ja halduskoormuse vähendamine. Konkreetsed ülesanded on selleks seatud ka statistikaametile. Nii on juba tekkinud avalikkusel ootus, et riigile andmeid enam esitama ei pea. See on hakanud kajastuma meie küsimustike vastamismäärades. Oleme halduskoormuse vähendamise eesmärgil mitmeid aastaid järjest vähendanud küsimustike valimeid ja praegu asuvadki need sellisel piiril, kus vastamismäärade mittesaavutamine ohustab riikliku statistika kvaliteeti.
Seepärast panen ettevõtjatele südamele – kuni me küsimustikke välja saadame, on need andmed tegelikult ka hädavajalikud meie majanduse käekäiku kajastavate andmete tootmiseks. Samal ajal tegeleme aktiivselt alternatiivsete andmeallikate otsimisega, et me ei peaks ei sellist tüüpi jõulutervitusi ega küsimustikke ettevõtetele saatma.
Mida teeb statistikaamet halduskoormuse vähendamiseks?
Statistikaamet kasutab väga laialdaselt riiklikes andmekogudes olevaid andmeid. Samuti oleme vähendanud halduskoormust valimite vähendamise kaudu. Sel aastal rakendus lõplikult arendustegevus, mille tulemusena ei pea me esimese Euroopa Liidu liikmesriigina väliskaubandusstatistika koostamisel enam imporditavate kaupade puhul küsimustikke välja saatma. Võtame need andmed otse nende riikide statistikaametitest, kust kaubad saabusid. Seeläbi vähenes kogu statistikaameti halduskoormus pea kolmandiku võrra, mis ajas väljendatuna on 68 tuhat tundi ettevõtjate aega aastas.
Uuematest algatustest otsib statistikaamet koostöös maksu- ja tolliametiga võimalusi väliskaubandusandmete kogumise ja töötlemise automatiseerimiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veetavas reaalajamajanduse andmepõhise aruandluse projektis on statistikaametil kandev roll – ühelt poolt aitame riigiasutuste üleselt korrastada andmete taksonoomiat ehk – väga lihtsustatult öeldes – ühtlustame riiklikke andmeid. Teisalt anname selle projekti kaudu ettevõtetele võimaluse vabaneda meie endi küsimustike täitmise vajadusest, kui nad on valmis võtma kasutusele raamatupidamistarkvara, mille kaudu saab statistikaametile andmeid automaatselt esitada.
Juba praegu võtab statistikaamet masinliidesega ehk automaatselt vastu palga- ja tööjõu ning majutustegevuse andmeid. 2026. aasta jooksul on plaanis automatiseerida ühe mahukaima uuringu – EKOMARi – andmete edastamine. Ka lisandub järgmisel aastal võimalus esitada andmeid automaatselt majandustegevuse, töötasu struktuuri ja töötajatele tehtud kulutuste kohta.
Statistika saab paremaks just tänu ettevõtjatele
Lisaks andmekogudele oleme üha enam vaatamas ka eraandmete suunas. Nende all peame silmas andmeid, mis ettevõtetel on oma klientide kohta. Näiteks läheme uuest aastast tarbijahinnaindeksi tegemisel üle toiduainete ja alkoholi hindade kogumisel kaubanduskettide müügiandmetele. Paljuräägitud elektrihinnaindeksi puhul võtame kasutusele elektritootjate ja võrguhaldajate andmed. Samuti kasutame statistika tegemisel üha enam veebikammimist.
Need arendused on võimalikud ainult tänu ettevõtetele, kes on meile puhtast altruismist appi tulnud. Ja me oleme selle eest väga tänulikud. Kahjuks katavad need allikad praegu veel üsna väikese osa riikliku statistika tegelikest vajadusest, aga oleme liikumas suunas, kus riiklik statistika veel kunagi varem olnud ei ole. Just eraandmete toel võiksime liikuda juba kirjeldatud ambitsioonika eesmärgi suunas viia küsimustike kaudu kogutavate andmete hulk nulli.
Ehkki meil on esimesed positiivsed kogemused, kuidas statistika tootmist tõhusamaks teha, tuleb tunnistada, et eraandmete puhul on suurem osa potentsiaalist kasutamata. Aga potentsiaali on palju: ma usun, et üksikute ettevõtete andmete najal saaks vabastada suurema osa ülejäänud sama valdkonna ettevõtetest andmete esitamise kohustusest. Või näiteks kombineerides kommertspankade andmeid statistikaameti andmetega, võiksime saada meie majandusest märksa kiirema ja täpsema ülevaate. Mis omakorda aitaks ka ettevõtetel paremaid ja kiiremaid äriotsuseid teha. Seepärast olemegi alustamas ettevõtete esindusorganite ja andmeomanikega laiemat dialoogi selle üle, kuidas jõuda sinna, et riikliku statistika tegemisel saaksid ettevõtted meile appi tulla selliselt, et tagatud on ka andmekaitsega seotud vajadused ning andmeid jagavatele ettevõtetele andmete töötlusega tekkivad kulud.
Ma vabandan kõigi ettevõtete ees, kes statistikaametilt sel nädalal kirja said. Ma loodan, et ühiste pingutuste najal saame hakata jõudsalt vähendama nende kirjade hulka. Ja jõuame ka sinna, et neid kirju polegi enam vaja, sest ettevõtteid koormavad küsimustikud ei ole paratamatus.
Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)