Liigu edasi põhisisu juurde

Küsimuste maratoni Küsimus24-ni on jäänud

Otsingu tulemused

Kui homme oleks maailma lõpp, kas siis istutaksin ma täna puu?

Artikkel
Täna tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva. Sel aastal on Maa päeva juhtivaks teemaks planeeti investeerimine (#InvestInOurPlanet). Maa päev on läbi aastate keskendunud paljuski just igaühe teadlikkuse tõstmisele. Seekordsel tähtpäeval rõhutatakse, et teadlikkusest üksi on vähe ja tegelikud muudatused eeldavad investeeringuid. Keskkonnainvesteeringuid analüüsis statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Keskkonnakaitse võib olla ka tuluallikas

Artikkel
Keskkonnakaupade ja teenuste turul ehk edaspidi rohemajanduses on Eesti oluline tootja, kui arvestada meie väiksust, kirjutas statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Igaühel on üks elu, meil kõigil aga on vaid üks Maa

Artikkel
Selle aasta Ülemaailmse Keskkonnapäeva teema on #OnlyOneEarth. Maailma Keskkonnapäeva tähistatakse ligi pool sajandit juba igal aastal 5. juunil. Maa kui ühtne terviklik ökosüsteem ongi selle aasta keskkonnapäeva üheks juhtmõtteks, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Värvitu, lõhnatu ja maitsetuna on vesi parim

Artikkel
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis keskendub sellele, kuidas kiirendada veega seotud probleemide lahendamist. Veega seotud küsimustest Eestis kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Keskkonnakaitse rahastamine

Valdkond
Keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmisharjumuste kujunemist toetavad riigi rakendatavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnamaksude kehtestamine, mille osa kogumaksutulus on aastate jooksul suurenenud. Keskkonnamaksudega püütakse leevendada inimtegevuse negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada keskkonnasaastet. Keskkonnamaksud on näiteks saaste-, energia- ja transpordimaksud. Keskkonnakaitse rahastamise statistikast leiab infot nii keskkonnakaitsele tehtud kulutuste kui ka riigile tasutud maksude kohta. Keskkonnakaitse rahastamise statistikast saab teada, kui palju kulutatakse

Kümne aasta trendid keskkonnakaitsel kinnitavad meetmete mõju

Artikkel
Aasta algus ja dekaadi lõpp on kokkuvõtete tegemise aeg. Millised olid Eesti keskkonnatrendid viimasel kümnendil? Sellele ajale oli iseloomulik nii küllaltki kõrge keskkonnakasutus kui ka keskkonnamaksude ja -kaitse kulutuste Euroopa Liidu (EL-i) keskmisest kõrgem tase. Mitmed trendid pöördusid just 2019. aastal paremuse suunas.

Kellele on vähe antud, see hoiab, kellele palju, see pillab laiali

Artikkel
Täna, 22. märtsil on ülemaailmne veepäev, mille tähistamisega väärtustatakse vett ja teadvustatakse, et puhas vesi ei ole iseenesestmõistetav. Üleilmse veepäeva traditsioon sai alguse juba 1993. aastal ja sellest ajast alates on see iga-aastane tähtpäev. Sellest, kas veega seotud probleemid on aktuaalsed ka Eestis, kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.

Kui keskkonnasäästlikud me tegelikult oleme?

Artikkel
Maa päeva tähistatakse 22. aprillil ülemaailmselt juba 51. korda. Selle aasta Maa päeva teema on „Taastada meie Maa“, kus fookuses on looduslikud protsessid, tärkavad rohetehnoloogiad, uuenduslik mõtlemine ning palju muud sellist, mis mängib olulist rolli maailma ökosüsteemide taastamisel.

Rohepöörde trendid

Sisuleht
Looduskeskkonna seatud piiridesse mahtumine on nii teadlaste kui järjest enam ka avalikkuse hinnangul inimkonna jaoks oluline probleem. Rohepoliitika aluseks on põhimõte, et inimkonna heaolu ja majandusmudel peavad mahtuma planeedi ökosüsteemi taluvuspiiridesse. Just halveneva keskkonnaseisundi tõttu on seatud rida eesmärke, et pöörata kliimamuutuse, elurikkuse kao, loodusressursside ülekasutamise ja maakasutuse muutuste negatiivseid trende. Rohepööre ei ole uus algatus, pööre seisneb pigem keskkonnakaitse tegevuste komplekses eesmärgistamises ja eesmärkide saavutamise tempo kasvus. Euroopa