Maalt keskustesse, keskustest maale – kes on peamised elukoha vahetajad Eestis ning kust ja kuhu nad kolivad?
2025. aastal rändas Eestisse sisse 15 212 inimest ning välja 18 014 inimest. Kui võtta arvesse ka sündimus ja suremus, siis kokku vähenes rahvaarv aastaga 9250 inimese võrra: 2026. aasta alguses elas Eestis 1 360 745 inimest. Kuid vilgas kolimine käib ka Eesti sees – käesolevas loos uuris statistikaameti analüütik Maali Käbin, kuidas on Eesti elanikud viimastel aastatel riigisiseselt ümber paiknenud.
Statistikaamet uuendas linnalisuse metoodikat: mida see tähendab?
Statistikaamet võttis tänavu maikuus kasutusele uuendatud versiooni 2017. aastal loodud asustuspiirkondade tüübi määramise metoodikast (tuntud ka kui „linnalisuse tunnus“). Statistikaameti juhtivanalüütik Kristjan Erik Loik selgitab lähemalt, miks sellist muudatust vaja oli ja milliseid asulaid muudatus puudutas.
Sotsiaalmeediat kasutab 56,1% ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutavad veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtted (56,1%) sotsiaalmeediat. Kas ja kui palju seda kasutatakse, sõltub sellest, kui suur on ettevõte ja mis valdkonnas see tegutseb.
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa septembris avaldatud statistikaameti andmetele.
Keskmine palk oli kolmandas kvartalis 2075 eurot
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis keskmine brutokuupalk 2075 eurot, mis on 5,9% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal. Aastases võrdluses palgakasv aeglustus.
Kohalikul ehitusturul ehitati kolmandas kvartalis rohkem, välisriikides vähem
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta kolmandas kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 0,6% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul suurenes maht aga 0,4%.
Uus ärianalüüsi tööriist eesti.ee lehel on kõigile ettevõtjatele tasuta kättesaadav
Ettevõtjatel on nüüd võimalik saada põhjalikum ülevaade oma ettevõtte finantsandmetest. Statistikaameti ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostöös loodud ettevõtte elujõulisuse indeks koondab majandusaasta aruannete ja maksudeklaratsioonide alusel kogutud andmed eesti.ee lehele ühtselt kokku.
Oktoobris tõusis tööstustoodangu tootjahinnaindeks 0,6%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta oktoobris võrreldes septembriga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,6%.
Statistikaamet alustab üle viie aasta taas leibkonna eelarve uuringut
Statistikaamet alustab detsembris üle viie aasta taas leibkonna eelarve uuringut, mille eesmärk on koguda andmeid Eesti elanike igapäevaste kulutuste ja tarbimise kohta. Uuringusse kaasatakse 10 000 leibkonda üle Eesti ja see kestab 2026. aasta lõpuni.
Töötute arv kolmandas kvartalis vähenes
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta kolmandas kvartalis töötuse määr 7,1%, tööhõive määr 69,7% ja tööjõus osalemise määr 75,1%.
Septembris peatus majutusettevõtetes 4% rohkem turiste kui mullu
Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta septembris majutusettevõtetes 288 000 turisti, keda oli 4% rohkem kui aasta varem samal kuul. Välisturiste oli 3% ja siseturiste 5% rohkem kui mullu, Soome turistide arv vähenes viiendat kuud järjest.
Septembris kasvas kaupade eksport 4% ja import 6%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport septembris võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4%, ja import 6%. Teises ja kolmandas kvartalis väliskaubanduse kasv aeglustus.
Kes on Eesti isad?
Head isadepäeva kõikidele Eesti isadele! Isadepäeva eel uuriti statistikaametilt palju kordi, mida on meil öelda Eesti isade kohta. Milline paistab Eesti isa statistiku pilgu läbi? Vaatasime andmetele otsa!
Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 4,6% (parandatud 7.11 kell 10.20)
Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga samale tasemele ning tõusis 2024. aasta oktoobriga võrreldes 4,6%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,3% kallimad.
Suhteline vaesus on Eestis vähenenud, absoluutne vaesus suurenenud
Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,5% ja absoluutses vaesuses 3,4% Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2023. aastaga langes suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal 0,7 protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal aga tõusis 0,5 protsendipunkti võrra.
Septembris tootsid tööstusettevõtted 1,5% vähem
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta septembris püsivhindades 1,5% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 4,8%, kuid kahanes energeetikas 18,5% ning töötlevas tööstuses 0,4%.