Eesti pensionärid jätkavad töötamist eelkõige majanduslikel põhjustel
Pensioniiga saabus – kas jääda koju või käia tööl edasi? Eesti tööjõu-uuringu viimastel andmetel jätkavad eestlased esimese pensionimakse saamise järel töötamist ennekõike majandusliku vajaduse tõttu. Soome pensionärid peavad olulisimaks tööl jätkamise põhjuseks aga hoopis seda, et töö ja tööl käimine meeldivad ning pakuvad rahuldust.
2023. aasta tööjõu-uuringus küsiti 50–74-aastastelt pensionile jäänud inimestelt, mida nad tegid, kui saabus pensioniiga ja laekus esimene pensionimakse. Oktoobris kirjutasime statistikaameti blogis sellest, milliseid valikuid teevad Eesti pensioniealiseks saanud võrreldes muu Euroopaga. Seekord heidame pilgu lähemale ja vaatame võrdlevalt, kuidas taanduvad inimesed tööturult Eestis ja Soomes.
Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul on Eesti inimesed vahetult pärast pensioniea saabumist tööturul märksa aktiivsemad kui Soome pensionärid. „Tunduvalt suurem osa soomlastest (42,5%) lõpetas pensioniea saabudes töötamise, samas kui eestlastest umbes sama suur osa töötas edasi endisel moel (45,2%) ja töötamise lõpetas 31,6%. Kokku jätkasid Eesti pensionäridest töötamist enam kui pooled – 54,9%, Soomes jätkas tööd 28,6% pensionile jäänutest.
Soomlased töötavad edasi, sest töö meeldib
Mis põhjused sellistel valikutel olid? „Soome pensionärid nimetasid edasi töötamise peamise põhjusena seda, et töö ja tööl käimine meeldivad ja pakuvad rahuldust (30,7%). Ka Eesti pensionäridel oli see oluline põhjus, mille nimetas peamisena ligi veerand (24,2%) vastanuist,“ rääkis Vassiljeva. „Ometi tõuseb esile, et suurema osa (31,6%) Eesti pensionäride peamine töötamise põhjus oli majanduslik vajadus: kardeti, et ainult pensionist ära ei ela,“ tõdes analüütik. Soome pensionäridest nimetas majanduslikku põhjust peamisena iga viies (20,3%).
Ehkki iga neljas (25,8%) Eesti pensionär küll ei kartnud, et pensionist ära ei ela, leidsid nad, et täiendav sissetulek teeb elamise meeldivamaks. Soome vastajatest arvasid sama pea poole vähemad, 13,1%. „Soomes ulatus 2023. aastal keskmine vanaduspension 2013 euroni kuus, samas kui Eesti keskmine oli toona pea kolm korda väiksem, 680 eurot. See vahe kajastub eestlaste suuremas valmisolekus ka pensionile jäädes tööd jätkata. Soomlased muretsesid pensioniea saabudes oma majandusliku toimetuleku pärast oluliselt vähem,“ märkis Vassiljeva.
Soome pensionärid pidasid Eesti pensionäridest olulisemaks sotsiaalsete kontaktide säilimist. Ligikaudu iga seitsmes soomlane (14,7%) nimetas sotsiaalsete kontaktide säilimist peamiseks tööl jätkamise põhjusena, eestlastest valis selle olulisimaks põhjuseks iga kümnes (9,4%).
Töötamist jätkanud edasitöötamise põhjuse järgi, 2023
| Majanduslik vajadus | Lisaraha võimalus | Töö meeldib | Sotsiaalsed kontaktid | Muu | |
|---|---|---|---|---|---|
| Eesti | 31,6 | 25,8 | 24,2 | 9,4 | 9,0 |
| Soome | 20,3 | 13,1 | 30,7 | 14,7 | 21,2 |
Nii Eestis kui Soomes jäädakse töölt koju just pensioniea saabumise tõttu
Mida tõid aga põhjusena välja need, kes otsustasid töötamise pensioniea saabudes lõpetada? Nii Eesti kui ka Soome pensionäridel oli peamine koju jäämise põhjus see, et pensioniiga saabus ja tekkis võimalus mitte enam tööl käia. Soomes oli see olulisim põhjus kahel vastanul kolmest (66,5%), Eestis igal teisel (50,9%). Erinevusena torkab silma tervise kui peamise töölt eemale jäämise põhjuse osakaal kahes riigis. Eestlastest märkis pea iga kolmas (29,5%), et jäi koju tervise tõttu, Soomes oli sama vastuse valinute osakaal 12%. Lisaks oli Eestis suurem ka nende inimeste osakaal, kes jäid töölt koju alaealise või täiskasvanud lähedase hooldamise vajaduse tõttu (Eestis 5%, Soomes 1,3%).
„Eesti ja Soome pensionäride valikuid kokku võttes saame tõdeda, et tüüpiline Eesti pensionär jätkas vahetult pärast pensioniea saabumist töötamist ennekõike majanduslikel põhjustel. Soomlaste põhjused olid vähem pragmaatilised ja seotud pigem heaolu ning sotsiaalse eluga. Tüüpiline soomlane kas ei töötanud juba enne pensioniea saabumist või jäi koju, sest vanus lubas seda,“ kirjeldas Vassiljeva.
Andmed pensionile jäämise kohta pärinevad Eesti tööjõu-uuringu lisamoodulist. Moodulid lisatakse põhiküsitlusele, et koguda põhjalikumat teavet tööjõu ja tööturuga seotud teemadel. 2025. aastal koguti andmeid töö- ja pereelu ühildamise kohta. Täpsem info moodulite kohta on kättesaadav Eurostati kodulehel.
Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring.
Statistikaameti andmete ja graafikute kasutamisel palume viidata allikale.
Täpsem teave:
Susann Kivi
meediasuhete juht
statistika levi osakond
statistikaamet
tel 5696 6484
press [at] stat.ee (press[at]stat[dot]ee)