Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta esimeses kvartalis töötuse määr 5,3%, tööhõive määr 69,4% ja tööjõus osalemise määr 73,3%.

Teadlaste ja ametnike kõrgendatud huvi on saada rahvaloendusega muuhulgas teada, kui palju elab Eestis inimesi, kes peavad omaks kahte rahvust ning kahte emakeelt. Ehkki rahvuse ja emakeele info on olemas ka rahvastikuregistris, saab loenduse küsimustikus märkida esmakordselt mõlema puhul kaks valikut.

Eelmine statistikaameti suurprojekt 2011. aasta rahvaloendus lõppes edukalt, muuhulgas püstitati isegi internetis vastanute maailmarekord (u 2/3 vastanutest). Rekordivääriline oli ka küsimustik – nii pikalt ja põhjalikult polnud seni kogu rahvastikult andmeid küsitud. Kuhu suunda tüürib järgmine loendus?

Suvi on käes ja kooliaasta läbi saanud. Paljudel noortel ja nende vanematel seisab ees küsimus, mida vaheajal peale hakata. Kas minna traditsiooniliselt maale vanaema juurde, mõnda laagrisse või üritada suvekuudel hoopis natuke taskuraha teenida? Seetõttu vaatame lähemalt, millal ja kellena Eesti noored tööd teevad. Samuti piilume uuenenud palgarakendusest, kui palju selline töö võiks palgana sisse tuua.

Rahvaloendus on ka mujal Euroopas selle ja järgmise aasta suurim andmete kogumise ja koondamise projekt. Sel korral heidame pilgu Inglismaale, kus rahvaloenduse tuules muutusid eriti aktiivseks leidlikud kelmid. Vaatame, mida on meil sellest loost õppida.

Tere tulemast usaldusväärsete andmete uude koju! Statistikaameti uus veebileht on kasutajasõbralikum ja üles ehitatud kolmele sambale: statistika avastamine; andmete esitamine; info statistikaameti kohta. Veebilehe peamised uuendused Veebilehe menüü on loodud vastavalt kasutajagruppidele, et huvitav info oleks hõlpsalt ja kiirelt leitav. Avasta statistikat valiku alla on koondatud andmebaas ja välja toodud olulisemad andmed ehk põhinäitajad valdkondade kaupa, näiteks majandus, keskkond, rahvastik. Põhinäitajate all on ka uuenenud versioon valmistabelitest, kus on nüüd info interaktiivsemalt

Koroonapandeemia on toonud suurde huviorbiiti ka muud terviseteemad ning küsimuse, mida saab iga inimene ise selleks teha, et oma tervist hoida. Vaatasime viimastest (2019. aasta) Euroopa terviseuuringute andmetest, kui terviseteadlikult Eesti inimesed käituvad ja mis seisus on meie tervisenäitajad võrreldes teiste Euroopa Liidu (EL) rahvastega?

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2020. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2019 aasta esimese kvartaliga 11,5%. Viimati oli eluaseme hinnaindeksi muutus sellest suurem 2014. aasta kolmandas kvartalis, mil see oli 13,2%.

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2021. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 16,1% ning võrreldes esimese kvartaliga 2,6%.