Reisirongiliiklus edeneb, kaubavedu on aga vaibumas
Selle aasta kolmandas kvartalis sõitis reisirongidega 1,98 miljonit inimest, mida on eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5% rohkem. Sõitjakäive, mis näitab sõitjate vedamisel tehtud töö mahtu, kus üks sõitjakilomeeter vastab ühe sõitja vedamisele ühe kilomeetri kaugusele, kasvas 9%.
SKP kiirhinnang: kolmanda kvartali majanduskasv oli 2,2%
Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,2%.
Oktoobris paranes ettevõtjate hinnang majandusele, kuid tarbijad muutusid pessimistlikumaks
Statistikaamet avaldas täna, 27. oktoobril ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite oktoobri andmed. Kaubandus-, teenindus- ja tööstusettevõtete kindlustunne on eelmise kuuga võrreldes pisut paranenud, ehitussektori ettevõtjate hinnangud kindlustundele jäid septembriga võrreldes samale tasemele, kuid tarbijate kindlustunne vähenes oluliselt.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks on aasta võrdluses tõusnud üheksa kuud järjest
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2026. aasta septembris võrreldes augustiga 1,4% ja võrreldes 2025. aasta septembriga 4,2%.
Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes veebruaris 5%
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu veebruaris 840 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga kasvas müügimaht 5%.
Rahvusvaheline teatripäev: veerand eestimaalaste kultuurikulutustest on sündmuste külastused
Euroopa leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutavad eestimaalased kultuurile ligi 2,4% leibkonna eelarvest ning märkimisväärne osa sellest läheb kultuurisündmuste külastamisele. Keskmiselt kulutab eestimaalane kultuurile umbes 14 eurot kuus.
Eesti inimesed reisisid mullu varasemast vähem
Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2025. aastal 1,5 miljonit ööbimisega välisreisi, mida on 3% vähem kui 2024. aastal. Ööbimisega sisereise tehti ligi 3,1 miljonit ehk 12% vähem kui aasta varem.
Valitsemissektori eelarvepositsioon paranes, võlakoormus suurenes
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk 2025. aastal 1,2% ja võlatase 24,1% sisemajanduse koguproduktist (SKP-st). Eelmise aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 490,5 miljoni euroga.
Urmet Lee: statistika sõltumatus ei tohi langeda pealiskaudsuse ohvriks
Riigiametite töö peab olema poliitiliselt sõltumatu. Valitsused vahetuvad, kuid riigi toimimise järjepidevus peab säilima. See põhimõte on eriti oluline riikliku statistika tegemisel. Statistika ei ole pelgalt tehniline tegevus – statistilised näitajad kujundavad arusaamu ühiskonnas toimuvast ning mõjutavad otseselt poliitikakujundust, avalikku debatti ja hinnanguid valitsejate tööle.
Eluaseme hinnaindeks tõusis 2025. aastal 5,2%
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks eelmisel aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 5,2%. Tehingute rahaline maht oli 2025. aastal suurem kui aasta varem.
Kaupade eksport kasvas jaanuaris 4%, import aga kahanes 2%
Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport jaanuaris võrreldes 2025. aasta sama kuuga 4% ja import vähenes 2%. Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ja imporditi enam kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 247 miljonit eurot, mis on 103 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem.
Kõige rohkem vabu ametikohti on hariduses ning hulgi- ja jaekaubanduses
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta neljandas kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides kokku 8553 vaba ametikohta. Kõige enam vabu ametikohti oli hariduse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusaladel.
Tööstusettevõtted tootsid jaanuaris 5,9% rohkem kui aasta varem
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta jaanuaris püsivhindades 5,9% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Toodang kasvas kõigis kolmes tööstuse sektoris: mäetööstuses 10,7%, töötlevas tööstuses 3,1% ja energeetikas 21,7%.
Tarbijahinnaindeks tõusis veebruaris aastaga 3,1%
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks veebruaris võrreldes jaanuariga 0,8% ning võrreldes 2025. aasta veebruariga 3,1%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes olid kaubad 2,5% ja teenused 4% kallimad.
Keskmine palk tõusis aastaga 5,6%
Statistikaameti andmetel oli 2025. aasta keskmine brutokuupalk 2092 eurot, mis on 5,6% kõrgem kui aasta varem. 2025. aasta neljandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk 2155 eurot, mis on 4,5% kõrgem kui 2024. aastal samal perioodil.