Keskkonnamaksude arvepidamine 2015

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Eda Grüner

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

eda.gryner [at] stat.ee

625 9307

10/02/2023

10/02/2023

Keskkonnamaksud liigi ja maksja tegevusala järgi

Eestis loetakse keskkonnamaksudeks kütuse-, elektri- ja pakendiaktsiis, vedelkütusevaru makse, saastekvootide müügitulu, saastetasud, vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu, raskeveokimaks ja sõiduauto registreerimistasu. Keskkonnamaksud jaotatakse nelja kategooriasse: energia-, transpordi-, saaste- ja ressursimaksud. Maavarade kaevandamisõiguse tasu keskkonnamaksudesse ei kuulu, sest tegemist ei ole rahvamajanduse arvepidamise raamistiku järgi maksuga, vaid loodusvara rendiga.

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Toodete ja teenuste klassifikaator (TTK)

Kõik institutsionaalsed sektorid ja majandustegevusalad

Elektriaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse elektrienergia tarbimist.

Energiamaksud – kütuseaktsiis, elektriaktsiis, vedelkütusevaru maks, saastekvootide müügitulu.

Heitvee saastetasu – tasu, mida makstakse veekogusse, põhjavette või pinnasesse heidetud saasteainete eest.

Jäätmete saastetasu – tasu, mida makstakse, kui jäätmed kõrvaldatakse jäätmeseaduse tähenduses (nt jäätmete ladestamisel prügilasse).

Kalapüügiõiguse tasu – loodusvara kasutamisõiguse tasu, mida makstakse õiguse eest Eesti veekogudest kala püüda ja veetaimi koguda. Eristatakse harrastuspüügi ja kutselise kalapüügi tasu.

Keskkonnamaksud – Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemis käsitletud maksud, mille kehtestamise aluseks on tõestatud spetsiifilise negatiivse keskkonnamõju füüsiline ühik (või sellega sarnane asendaja).

Kütuseaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse kütused tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel.

Pakendiaktsiis – aktsiisimaks, millega maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakendid ja Euroopa Liidu riikidest soetatud ja imporditud pakendid.

Raskeveokimaks – maks, millega maksustatakse liiklusregistris registreeritud veoautod ja autorongid, mille registri- või täismass on vähemalt 12 tonni.

Ressursimaksud – vee erikasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasu.

Saastekvootide müügitulu – Euroopa Liidu ühtses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemis (Emissions Trading System, EU ETS) müüdud saastekvootide eest teenitud müügitulu.

Saastemaksud – õhusaastetasu, heitvee saastetasu, jäätmete saastetasu, pakendiaktsiis.

Sõiduauto registreerimistasu – riigilõiv sõiduauto esmasel registreerimisel liiklusregistris.

Transpordimaksud – raskeveokimaks ja sõiduauto registreerimistasu.

Vedelkütusevaru makse – Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri vedelkütusevaru seaduse alusel kogutav makse vedelkütusevaru haldamise finantseerimiseks.

Vee erikasutusõiguse tasu – loodusvara kasutamisõiguse tasu, mida makstakse õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras ja seadusega sätestatud mahus.

Õhusaastetasu – tasu, mida makstakse paiksetest saasteallikatest välisõhku heidetud saasteainete eest.

Majandusüksus

Ettevõtted, kodumajapidamised, mitteresidendid, kes on maksnud keskkonnamakse

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

2008–…

Ei ole rakendatav

Tuhat eurot

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 691/2011, 6. juuli 2011, Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 538/2014, 16. aprill 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2011 Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Keskkond / Keskkonna arvepidamine / Keskkonnamaksude arvepidamine“ tabelites:

KK35: Keskkonnamaksud liigi ja maksja/tegevusala järgi

KK36: Keskkonnamaksud maksja/tegevusala järgi

KK37: Keskkonnamaksude laekumine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Üks keskkonnamaksude näitaja on kajastatud Statistikaameti veebirakenduses Tõetamm (https://tamm.stat.ee/).

Environmental taxes – A statistical guide, Eurostat (2013)

http://ec.europa.eu/eurostat/documents/3859598/5936129/KS-GQ-13-005-EN.PDF

Kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile vastavalt määruse nõuetele.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Ei rakendata

Keskkonnaministeerium

Rahandusministeerium

Justiitsministeerium

Tallinna Linnakantselei

Säästva Eesti Instituut

kohaliku omavalitsuse asutused

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Keskkonnamaksude arvepidamine vastab rahvamajanduse arvepidamise reeglitele.

Lähteandmete täpsust kontrollitakse teiste andmeallikatega võrreldes.

Üldise täpsuse tagab metoodilistest soovitustest kinnipidamine ja parima praktika rakendamine.

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Esimene andmeedastus 2013. aastal perioodi 2008–2011 kohta. Edaspidi avaldatakse andmed 630 päeva pärast aruandlusaasta lõppu.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on geograafiliselt võrreldavad tänu rahvusvahelisele metoodikale.

Keskkonnamaksude jaotus tegevusaladesse 2007. aastal pole võrreldav hilisemate keskkonnamaksude arvepidamise andmetega.

Keskkonnamaksude arvepidamine on kooskõlas rahvamajanduse arvepidamisega.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel. Regulaarsed revisjonid toimuvad iga aasta 4-aastase aruandeperioodi kohta vastavalt rahvamajanduse arvepidamise metoodikale.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Keskkonnaministeeriumilt saadakse keskkonnamaksude laekumiste koguarvud (keskkonnatasude osa) ja andmed, mida kasutatakse tootmismaksude jaotamisel tegevusala kaupa.

Maksu- ja Tolliametilt saadakse keskkonnamaksude laekumiste koguarvud (kõik keskkonnamaksud) ning andmed, mida kasutatakse tootmismaksude ja tootemaksude jaotamisel tegevusala kaupa.

Põllumajandusministeeriumilt saadakse kutselise kalapüügiõiguse tasu andmed, mida kasutatakse tootmismaksude jaotamisel tegevusala kaupa.

Keskkonnaagentuurilt saadakse andmed, mida kasutatakse tootemaksude jaotamisel tegevusalade kaupa.

Transpordiametilt saadakse autode esmase registreerimistasu andmed, mida kasutatakse tootemaksude jaotamisel tegevusala kaupa.

Valitsemissektori saldoandmike andmebaasist (SAAB) saadakse valitsemissektori keskkonnamaksude andmed.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 20206 „Energia tarbimine ja tootmine (aasta)“, 20300 „Ettevõtete majandusnäitajad (aasta)“, 21303 „Valitsemissektori rahandus“, 21408 „Pakkumise ja kasutamise tabelid“, 21403 „Turismi satelliitkonto“ ja 22303 „Kaupade väliskaubandus“ andmeid.

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile.

Keskkonnamaksude jaotusel tegevusaladesse tuleb arvestada maksude liigitust rahvamajanduse arvepidamises – tootmismaksud (D.29) ja tootemaksud (D.21). Kui tootmismaksud (nt saastetasud, vee erikasutustasu) jaotatakse tegevusaladesse otseste maksude maksja tegevusala järgi, siis tootemaksude puhul on jaotusskeem keerulisem. Tootemaksud on peamiselt aktsiisid (nt kütuse- ja elektriaktsiis) ning aktsiisid jaotatakse tegevusaladesse maksustatud toote tarbimise järgi. Kütuseaktsiis jagatakse tegevusaladesse kütuse tarbimise järgi, elektriaktsiis elektri tarbimise järgi. Pakkumise ja kasutamise tabelite valmimisel revideeritakse ka keskkonnamaksude arvepidamise andmeid.

Ei korrigeerita

Puuduvad