Otsingu tulemused

Jäätmete puhul on selline muutus eriti oluline, sest eesmärk ei ole üksnes tegeleda juba tekkinud jäätmetega, vaid vähendada jäätmeteket ja suunata järjest suurem osa jäätmetest ringlusse. „Jäätmehierarhias on kõige tähtsam jäätmeteket ennetada – jäätmed, mida ei teki, ei vaja ka kogumist ega käitlemist. Samal ajal peame edendama jäätmete ringlussevõttu, et materjalid võimalikult kaua ringluses püsiksid,“ selgitas statistikaameti keskkonnastatistika juhtivekspert Kaia Oras. Eestis tekkis 2024. aastal 514 000 tonni ehk umbes 7,2 kilogrammi olmejäätmeid inimese kohta nädalas. Olmejäätmete teke

Teenuste müük ületas mullu neljandas kvartalis teenuste ostu ehk teenuste väliskaubandusbilanss oli ülejäägis 828 miljoni euroga. Kokku oli 2025. aastal bilansi ülejääk 3,2 miljardit eurot ning see kasvas 2024. aastaga võrreldes 204 miljoni euro võrra. Statistikaameti analüütik Jane Leppmets märkis, et teenuste väliskaubandus jätkas stabiilset kasvu. „2025. aasta kasvu mõjutasid enim muude äriteenuste ekspordi ja impordi suurenemine,“ lisas analüütik. Kõige rohkem eksporditi mullu jätkuvalt muid äriteenuseid, mis moodustasid 31% teenuste koguekspordist. Muude äriteenuste all olid suurima

Selleks, et analüüsida maa- ja linnarahvastiku muutusi, on Eesti statistikas defineeritud kolm erinevat asustuspiirkonna tüüpi: linnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 1000 elanikku ruutkilomeetril; väikelinnalised asustuspiirkonnad – asustustihedus ≥ 200 elanikku ruutkilomeetril; maalised asustuspiirkonnad – asustustihedus alla 200 elaniku ruutkilomeetril. Edaspidi viitame nendele asustuspiirkondadele kui linnale, väikelinnale ja maale. Jätkuv eeslinnastumine, aga ka rahvastiku vähenemine tähendab seda, et asustusüksuste tüüp võib aja jooksul muutuda. Täpsema linnalisuse

Oktoobris oli ettevõtete kindlustunde indikaator jätkuvalt kõige kõrgem kaubanduses (+23, septembris +21,1). Eelmise kuuga võrreldes paranesid kaubandusettevõtjate hinnangud nii viimase kolme kuu müügile kui ka järgmise kolme kuu müügi prognoosimisele. Hinnang kaubavarude hetkeseisule mõnevõrra kahanes. Teenindussektoris oli kindlustunde indikaator +2,7 (septembris +1,2), sealjuures paranes oktoobris oluliselt hinnang järgmise kolme kuu nõudlusele, samas hinnangud viimase kolme kuu müügile ja nõudlusele veidi vähenesid. Tööstusettevõtete kindlustunne oli oktoobris +3,5 (septembris +1,4)

Statistikaameti juhtivanalüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist juulis nii toidu- kui ka tööstuskaupade kauplused. „Kuid enim mõjutasid juulis müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus müügimaht suurenes 2025. aasta sama kuuga võrreldes 7%,“ lisas Pihlak ja selgitas, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuulub ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu. Pärast kaks kuud kestnud vähenemist hakkas

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski kommenteeris, et kuigi suvekuudel oli hinnatõus aastases võrdluses viimase viie aasta väikseim, siis septembris ja oktoobris hakkas see taas hoogustuma. „Oktoobris mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu kõige enam transpordi ja eluasemega seotud hindade kallinemine,“ lisas Veski. Võrreldes 2025. aasta oktoobriga mõjutasid transpordiga seotud hindu enim bensiini 38,2% ja diislikütuse 59,7% kallinemine, mis tulenes jätkuvast sõjalisest konfliktist Lähis-Idas. Eluasemega seotud hindade suuremad mõjutajad olid torugaasi 60,8%, puitkütuse

Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 1,06 miljardi euro eest, sellest hooneid 665 miljoni ja rajatisi 399 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 4,6% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2,5% rohkem. Kohalikul ehitusturul maht suurenes, välisriikides vähenes Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar sõnas, et ehitusturg taastub pikaajalisest kahanemisest ja teist kvartalit järjest ehitusmaht kasvas. „Positiivne on ka see, et teises kvartalis suurenes kohalikul turul üle pika aja nii

2026. aasta esimese kuue kuu jooksul peatus Eesti majutusettevõtetes üle 874 900 välis- ja ligi 789 400 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul kasvas võrreldes eelmise aastaga ka ööbimiste arv. „Ööbimisi oli 2025. aasta esimese poolaastaga võrreldes 5% rohkem, kokku 3,04 miljonit,“ ütles Pukk. Välisturistid veetsid 2026. aasta esimesel poolel majutusettevõtetes üle 1,72 miljoni öö ning siseturistid üle 1,32 miljoni öö. Välisturistide ööbimisi oli aasta varasemaga võrreldes 7% rohkem ja siseturistide ööbimisi 3% rohkem. Võrreldes kriisieelse 2019. aasta esimese kuue

„SKP kiirhinnangu põhjal jätkus teises kvartalis majanduse elavnemine sarnases tempos esimese kvartali majanduskasvule,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp. Võrreldes 2026. aasta esimese kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kiirhinnangul 0,4%. Mis on SKP kiirhinnang? Ametlikud andmed SKP 2026. aasta teise kvartali kohta avaldab statistikaamet 31. augustil, kuid juba praegu teadaoleva info põhjal saab hinnata majanduse üldist kulgu. Selleks kasutatakse näiteks kaubanduse näitajaid, transpordi ja töötleva tööstuse

Tänavu suvel peatus Eesti majutusasutustes 6% võrra rohkem välisturiste kui eelmisel suvel, siseturistide arv jäi samaks. Majutusettevõtteid külastanud välisturiste oli kõigil suvekuudel eelmise aastaga võrreldes rohkem, siseturistide arv kasvas veidi augustis. Juulis oli siseturiste sama palju kui möödunud aastal samal ajal, kuid juunis veidi vähem kui mullu. 2026. aasta suvel peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 775 400 välis- ja 618 600 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul kasvas võrreldes eelmise aastaga ka ööbimiste arv. „Ööbimisi oli 2025. aasta suvekuudega