Otsingu tulemused

Tänavu maailma tabanud koroonapandeemia pani paljusid otsima vastust küsimusele, milline mõju on olnud keerulistel oludel enesetappude arvule. Paraku kiputakse üksikute arvude põhjal tegema ennatlikke järeldusi ning juhuslikele varieeruvustele omistatakse oluliselt suurem tähendus, kui pika aja jooksul kujunenud seaduspäradele.

Statistikaameti andmetel langes 2020. aasta esimeses kvartalis sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes eelmise aasta kolme esimese kuuga 0,7%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,5 miljardit eurot.

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta septembris 4% rohkem toodangut kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta märtsis 3% vähem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes mäetööstuses ja energeetikas ning suurenes töötlevas tööstuses.

Tööstusettevõtted tootsid 2013. aasta novembris 2% rohkem toodangut kui 2012. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang ületas 2012. aasta sama kuu taset enamikus tööstusharudes.

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?

Statistikaameti juhtivanalüütik Ülo Paulus ütles, et ehitushinnaindeksit mõjutas esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga eelkõige töötajate 2,9% palgatõus, mille mõju indeksi muutusele oli 54%. „Eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes suurenesid kulutused tööjõule ja mehhanismidele vastavalt 0,6% ja 0,3%, kuid kulutused materjalidele vähenesid 0,2% võrra,“ täpsustas Paulus. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks langes esimeses kvartalis võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 0,5%, võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga aga tõusis 0,5%. Ehitushinnaindeksi muutus

Töötuse määr oli 2015. aastal 6,2%, tööhõive määr 65,2% ja tööjõus osalemise määr 69,4%, teatab Statistikaamet. Töötus oli oluliselt madalam ning tööhõive ja tööjõus osalemine kõrgem kui 2014. aastal. Tööturunäitajad paranesid võrreldes 2014. aastaga tänu esimese kolme kvartali tulemustele, kuid IV kvartalis olukord muutus.

Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%. Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 ja tööhõive määr 1,9 protsendipunkti. Töötuse määr langes 1 protsendipunkti. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. Endiselt vähenes mitteaktiivsete inimeste arv.

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 2019. aasta teises kvartalis 11 180 vaba ametikohta. See on ligikaudu nii olnud 2017. aasta esimesest kvartalist.