Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta septembris püsivhindades 1,5% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 4,8%, kuid kahanes energeetikas 18,5% ning töötlevas tööstuses 0,4%.

Statistikaameti esialgsel hinnangul jäi turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks oktoobris võrreldes septembriga samaks. Mulluse oktoobriga võrreldes tõusis indeks 4,5%. Tegu on kiirhinnanguga, mis oktoobri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.

Statistikaameti andmetel ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste toodang 2023. aastal 4,1 miljardi euroni. Keskkonnatoodete lisandväärtuse osakaal sisemajanduse koguproduktis (SKP-s) oli 2023. aastal 3,9%.

Statistikaameti esialgsel hinnangul Eesti majandus 2025. aasta kolmandas kvartalis veidi kasvas. Võrreldes 2024. aasta kolmanda kvartaliga suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,9%.

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta septembris 893 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 4%.

Eesti pensioniealised panustavad tööturgu oluliselt kauem kui Euroopa Liidus (EL-is) keskmiselt ja vahetult pärast pensioniea saabumist jätkab töötamist üle poole elanikest. Iga kolmas Eesti inimene, kes pensioniikka jõudes lõpetab töötamise, teeb seda tervislikel põhjustel.

Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida meie majanduse tulevikku. Sügis on majanduses sageli aktiivne aeg ja statistikaameti näitajad on siis ka suurema tähelepanu all. Mida rääkisid statistikaameti andmed septembris-oktoobris? 

Septembri lõpus toimus Tallinnas 31. ÜRO London Groupi kohtumine, kus arutleti keskkonna-majandusarvestuse tuleviku üle. Neli päeva kestnud üritusel said kokku keskkonnaarvepidamise rahvusvahelised eksperdid üle maailma. Enda teadmisi ja tulevikumõtteid jagasid ka statistikaameti eksperdid ja mitmed Eesti teadlased.

Viga keskmise palganumbri avaldamisel ja teised andmete kvaliteeti puudutavad teemad meenutavad, et riiklik statistika ei ole eksimatu, kuid see on parim tööriist, mis meil on.

Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks, mis väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust, kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2024. aasta sama ajaga 1,7%. Aasta võrdluses mõjutasid ehitushinnaindeksi tõusu enim kerkima hakanud ehitusmaterjalide hinnad.

Sel aastal võitis Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia Jennifer-Chelsea Laanet, kes uuris oma magistritöös ümbritsevate inimeste ja keskkondade mõju õpilaste matemaatilisele identiteedile ning matemaatika õpitulemustele. Hindamiskomisjon tõstis võidutöö puhul esile olulise teemakäsitluse, värske vaatenurga ja praktilise väärtuse.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta septembris võrreldes augustiga 0,5% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 0,5%.