Uudis
Uudis
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks on aasta võrdluses tõusnud üheksa kuud järjest
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2026. aasta septembris võrreldes augustiga 1,4% ja võrreldes 2025. aasta septembriga 4,2%.
Uudis
E-kaubanduse võimalusi kasutab müügitegevustes veerand Eesti ettevõtetest
Statistikaameti andmetel kasutas oma toodete ja teenuste müügiks veebilehte või ettevõtetevahelist elektroonilist andmevahetust (EDI) 25% Eesti ettevõtetest. Nende kaudu saab tellimusi vastu võtta digitaalselt, mis on muutunud oluliseks osaks ettevõtete müügitegevusest.
Uudis
Statistikaameti andmekool #18: Kas Eesti vajab Euroopa andmeid? Jah, sest ainult Eesti enda omadest ei piisa
20. oktoobril tähistatakse Euroopas statistikapäeva. Sel puhul tasub meeles pidada, et Eesti panus Euroopa statistika koostamisse ei piirdu üksnes kohustuse täitmisega, vaid loob väärtust ka Eestile endale. Kui kuuleme sõnu „Euroopa statistika“, võib esimene mõte olla, et Eesti kogub andmeid ja saadab need Brüsselisse. Tegelikult annab Euroopa ühine statistikasüsteem Eestile midagi, mida ainult meie enda andmetest saada ei ole võimalik – võrdluspunkti.
Uudis
Läti ja Leedu eluasemete hinnatõus on Eestist möödunud
Eurostati andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2026. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga Lätis ligi kaks korda ja Leedus ligi kaks ja pool korda kiiremini kui Eestis.
Blogi
Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?
Naised on meestest küll veidi enam seotud koduga, kuid see sõltub suuresti erinevatest sotsiaal-majanduslikest näitajatest. Millised on naiste ja meeste käitumismustrid igapäevaelus ning kuidas õnnestub kodu ja tööelu ühitamine? Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav.
Blogi
Majanduskriisi mõju kodumajapidamiste finantspositsioonile
Statistikaameti andmetel pidurdusid majanduskriisi tulemusel aastatel 2008–2010 järsult kodumajapidamiste tarbimiskulutused. Et kodumajapidamiste kasutatav tulu oli nendel aastatel suurem tarbimiskulutustest, suutsid kodumajapidamised säästa.
Aastatel 2009–2010 oli Eesti kodumajapidamiste säästumäär juba ligikaudu samas suurusjärgus Euroopa Liidu keskmisega. Samuti paranes kodumajapidamiste finantspositsioon teiste sektorite suhtes.
Blogi
Majanduskriisi mõju kodumajapidamiste finantspositsioonile
Statistikaameti andmetel pidurdusid majanduskriisi tulemusel aastatel 2008–2010 järsult kodumajapidamiste tarbimiskulutused. Et kodumajapidamiste kasutatav tulu oli nendel aastatel suurem tarbimiskulutustest, suutsid kodumajapidamised säästa.
Aastatel 2009–2010 oli Eesti kodumajapidamiste säästumäär juba ligikaudu samas suurusjärgus Euroopa Liidu keskmisega. Samuti paranes kodumajapidamiste finantspositsioon teiste sektorite suhtes.
Blogi
Põllumajanduslike majapidamiste arv Euroopas väheneb
2010. aasta põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel jätkub Euroopa Liidus majapidamiste arvu kiire vähenemine, selgus Eurostati täna avaldatud kokkuvõttest. Kasutatava põllumajandusmaa pind Euroopas pole oluliselt muutunud, kuid kasvab mitmes uues liikmesriigis ja kahaneb enamikus vanades liikmesriikides.
2010. aastal võrreldes 2003.
Blogi
Põllumajanduslike majapidamiste arv Euroopas väheneb
2010. aasta põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel jätkub Euroopa Liidus majapidamiste arvu kiire vähenemine, selgus Eurostati täna avaldatud kokkuvõttest. Kasutatava põllumajandusmaa pind Euroopas pole oluliselt muutunud, kuid kasvab mitmes uues liikmesriigis ja kahaneb enamikus vanades liikmesriikides.
2010. aastal võrreldes 2003.
Blogi
Viimase sajandi jooksul on leibkonnad muutunud väiksemaks
Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud.
Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik![]()
Blogi
Viimase sajandi jooksul on leibkonnad muutunud väiksemaks
Viimase seitsme rahvaloenduse andmeid võrreldes selgub, et ligi 80 aasta jooksul on leibkondade arv suurenenud, ent liikmete arv neis vähenenud.
Peamiseks andmeallikaks leibkondade ja perekondade kohta on rahvaloendused ja sotsiaaluuringud. Rahvaloendused on olulised eelkõige oma pika aegrea tõttu. Leibkonna käsitlus on aga rahvaloendustel olnud erinev, mistõttu pole kõik![]()
Blogi
Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive kasvas mullu enim
Statistikaameti andmetel kasvas 2010. aastal Eesti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive varasema aastaga võrreldes peaaegu kaks korda ja moodustas ligi viiendiku Eesti töötleva tööstuse ekspordist.
Blogi
Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive kasvas mullu enim
Statistikaameti andmetel kasvas 2010. aastal Eesti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive varasema aastaga võrreldes peaaegu kaks korda ja moodustas ligi viiendiku Eesti töötleva tööstuse ekspordist.
Blogi
Leibkond kulutab kultuurile 3% oma eelarvest
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas. Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%.
2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust.
Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms).
Blogi
Leibkond kulutab kultuurile 3% oma eelarvest
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas. Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%.
2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust.
Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms).
Blogi
Oodatav eluiga pikenes taas
Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal Eesti elaniku oodatav eluiga sünnimomendil 75,8 aastat, mis on ligi kümme kuud pikem kui aasta varem. Meeste ja naiste oodatava eluea vahe oli esimest korda viimase 20 aasta jooksul alla kümne aasta.
Kuigi Eesti elaniku oodatav eluiga on 2010. aastal pikem kui kunagi varem, jääb see tunduvalt lühemaks kui enamikus Euroopa riikides. Nii 2008. kui ka 2009. aastal oli Eesti oodatav eluiga sünnimomendil EL 27 liikme seas 22. kohal.
2010.
Seoses Microsofti teenuste üleilmse katkestusega võib Statistikaametil esineda hetkel häireid e-kirjade kättesaamisel. Kiireloomuliste küsimuste korral palume meiega ühendust võtta telefonil 625 9300. Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!