Uudis
Uudis
Sea- ja veisekasvatus kogub taas veidi hoogu
Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis põllumajanduslikes majapidamistes 218 000 siga, 241 200 veist, 85 200 piimalehma ja 2,53 miljonit kodulindu. Veised, sead, lambad ja kitsed ning kodulinnud on oluline osa Eesti toidutootmisest. Nende arv mõjutab, kui palju kodumaist liha, piima, mune ja muid loomseid saadusi toodetakse. See omakorda mõjutab Eesti toidujulgeolekut.
Uudis
12 huvitavat fakti vanavanemate kohta
Pühapäeval, 13. septembril tähistatakse vanavanemate päeva. Vaatame, mida näitavad statistikaameti andmed 01.01.2026 seisuga Eestis elavate vanavanemate kohta.
Uudis
Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: augustis tõusid hinnad 0,3%
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,3%. Eelmise aasta augustiga võrreldes tõusis indeks 1,3%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Uudis
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Iga kuu avaldab statistikaamet rea olulisi näitajaid, mis aitavad hinnata Eesti majanduse hetkeseisu, koostada eelarveid ja prognoosida riigi majanduse tulevikku. Mis toimub Eesti majanduses? Vaatame otsa augustis avaldatud statistikaameti andmetele.
Blogi
Põhilised trendid elamumajanduses 2007-2011
2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist.
Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009.
Blogi
Põhilised trendid elamumajanduses 2007-2011
2011. aasta alguses oli Eestis 655 900 eluruumi, mille teadaolev pind oli kokku 40,3 miljonit ruutmeetrit, kirjutab Statistikaameti vanemanalüütik Marin Tasuja värskes Eesti statistika aastaraamatus. Uusi eluruume oli vaid 0,4% kogu elamufondist.
Kui linnas paikneb suur osa uutest eluruumidest enamasti suurtes mitmepereelamutes, siis maal ehitatakse pigem individuaalelamuid. Seega asub enamik kasutusele võetud uutest eluruumidest just linnapiirkondades. Kui 2009.
Blogi
Põhilised rahvastikutrendid 2010
Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010.
2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010.
Blogi
Põhilised rahvastikutrendid 2010
Statistikaameti analüütikud Kalev Noorkõiv, Mari Plakk ja Jaana Rahno toovad värskelt ilmunud Eesti statistika aastaraamatus välja olulisemad rahvastikutrendid aastal 2010.
2011. aasta 1. jaanuaril oli Eesti arvestuslik rahvaarv 1 340 194. Loomulik iive oli 2010. aastal 35 inimese võrra positiivne tänu vähenenud surmade arvule. Meeste loomulik iive oli positiivne juba 2009. aastal. Naiste loomulik iive aga on endiselt negatiivne. Maakondadest oli 2010.
Blogi
USA-s on noorte osatähtsus rahvastikus rekordiliselt väike
Ameerika Ühendriikides oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel alla 18-aastaste ehk noorte osatähtsus rahvastikus 24%, mis on riigi ajaloo madalaim näitaja, vahendab AP.
Viimati oli noorte osatähtsus nii väike 1990. aastal kui alla 18-aastased moodustasid 26% rahvastikust. Prognooside kohaselt jätkub langustrend ka edaspidi ning 2050. aastaks langeb noorte osatähtsus 23%-ni.
Blogi
USA-s on noorte osatähtsus rahvastikus rekordiliselt väike
Ameerika Ühendriikides oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel alla 18-aastaste ehk noorte osatähtsus rahvastikus 24%, mis on riigi ajaloo madalaim näitaja, vahendab AP. Viimati oli noorte osatähtsus nii väike 1990. aastal kui alla 18-aastased moodustasid 26% rahvastikust. Prognooside kohaselt jätkub langustrend ka edaspidi ning 2050. aastaks langeb noorte osatähtsus 23%-ni.
Blogi
Soome muukeelne elanikkond on 30 aastaga hoogsalt kasvanud
Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud.
Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel.
Blogi
Soome muukeelne elanikkond on 30 aastaga hoogsalt kasvanud
Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud. Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel.
Blogi
Eesti turul domineerivad Hiina jalatsid
Statistikaameti andmetel on Eestis viimasel kümnendil jalatsitootmisega tegelenud ligikaudu 20 ettevõtet. Eesti jalatsiturg on väike ning peamiselt imporditakse Hiinas toodetud jalatseid.
Blogi
Eesti turul domineerivad Hiina jalatsid
Statistikaameti andmetel on Eestis viimasel kümnendil jalatsitootmisega tegelenud ligikaudu 20 ettevõtet. Eesti jalatsiturg on väike ning peamiselt imporditakse Hiinas toodetud jalatseid.
Blogi
Eurostat muutis Eesti rahvastikuprognoosi optimistlikumaks
2011. aastal avaldatud rahvastikuprognoosis on Eurostat Eesti rahvaarvu suhtes veidi optimistlikum kui kolm aastat tagasi. Aastal 2060 on Eesti rahvaarv 40 400 inimese võrra suurem kui 2008. aastal avaldatud rahvastikuprognoosis.
Nagu enamik prognoose, vajab ka rahvastikuprognoos aeg-ajalt ülevaatamist, sest aja muutudes võivad muutuda olukorrad ja täpsustuvad andmed. Eurostati 2008. aasta prognoosi kohaselt oleks Eesti rahvaarv 2060. aastal 1 132 300 inimest, 2011.
Blogi
Eestis vähenes töötus kõige kiiremini Euroopa Liidus
Statistikaameti andmetel oli 2011. aasta I kvartalis Eesti töötuse määr 14,4 protsenti, samas kui aasta varem, 2010. aasta I kvartalis oli see 19,8 protsendiga rekordkõrgusel. Aastaga vähenes tööpuudus enam kui viis protsendipunkti, samas kui teistes Euroopa Liidu (EL 27) riikides piirdus langus maksimaalselt nelja protsendipunktiga. Viimase aasta andmete põhjal on Eesti EL kiireima tööpuuduse langusega riik.
Siin tuleb muidugi arvestada, et Eesti 2010.