Otsingu tulemused

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlik taristu, tööstus ja innovatsioon“ keskendub taristu rajamisele ning industrialiseerimisele ja innovatsioonile, mis on majanduskasvu suurenemise kolm olulist alustala. Kui nendes valdkondades tegutsetakse vastupidavust, kaasamist ja säästlikkust silmas pidades, toetab majanduskasv jätkusuutlikku arengut. ÜRO tegevuskava 2030 eesmärkide hulgas on seatud eesmärk suurendada tööstuse osatähtsust tööhõives ja sisemajanduse koguproduktis, kõnealune näitaja peaks kahekordistuma vähim arenenud riikides. Tegevuskava näeb ette parandada finantsteenuste kättesaadavust

Teenuse ekspordiga on tegemist juhul, kui Eesti resident müüb teenuse mitteresidendile, sh välismaal asuvale samasse kontserni kuuluvale majandusüksusele. Teenuse osutamiseks ei pea ületama riigipiire, s.t teenust võib osutada nii Eestis kui ka välismaal.

Sündide statistikat analüüsides on võimalik saada ettekujutus tulevaste põlvkondade võimalustest ja probleemidest, lisaks avaldab sündimus olulist mõju haridussüsteemi, tööturu- ja sotsiaalteenuste kujundamisele. Sünnitrendide uurimine annab väärtuslikku teavet tervishoiu- ja perepoliitika täiustamiseks. See võimaldab meil kavandada tulevikku, kus ühiskond suudab võimalikult hästi vastata oma liikmete vajadustele, tagades seeläbi jätkusuutliku arengu. Sündide statistika keskendub peredele ja annab ülevaate, mitmes laps peres on vastsündinu; kus elab sündinud lapsega pere; kes on lapse vanemad

Suhteline vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri. Suhtelise vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,5 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,3) ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Suhtelise vaesuse piir on 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Suhtelise vaesuse määr on nende elanike osatähtsus, kelle ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse

Rohemajandus otsib inimeste vajaduste ja loodusvarade säilimise tasakaalu. Energia- ja materjalitõhusam tootmine, keskkonnahoiu põhimõtete järgimine, suurema lisandväärtusega toodete valmistamine ja ökodisain peaksid tagama, et inimkonna tegevus ühildub paremini loodusliku aineringega ega koorma loodust. Rohemajanduse statistika annab ülevaate keskkonnakaupade ja -teenuste sektori toodangust; ekspordist; tööhõivest; loodud lisandväärtusest; osatähtsusest kogumajanduses. Statistikale tuginedes saab riik otsustada, kuidas ressursse säästvalt majandada. Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib Eesti

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) areng on muutnud elu palju mugavamaks. Uudised jõuavad meieni reaalajas ega olene enam uudistesaate eetrisseminekust või ajalehe kohaletoimetamise kellaajast. Majutuskohtade broneerimine, lennupileti te soetamine ja taksoteenus on arvutis või nutitelefonis kõigest paari klõpsu kaugusel. Info kiire kättesaadavus hõlbustab nii andmeotsingut kui ka suhtlemist ning on murranguliselt mõjutanud ka kaubandust ja teenuste osutamist. Infotehnoloogia kasutuselevõtt on võimaldanud teha ettevõtetel juhtimises ja tootmises suuri muudatusi, mis on taganud kiirema

Mis võib Eesti rahvaarvuga juhtuda lähemal paarikümnel aastal ning kui suure osa rahvastikust moodustavad selle aja järel lapsed, noored, töö- ja pensioniealised? Rahvastikuprognoos näitab, kuidas rahvastiku koosseis teatud ajavahemiku jooksul tõenäoliselt muutub. Rahvastikuprognoosi koostades pikendatakse praegusi sündimus-, suremus- ja rändetrende tulevikku. Arvestada tuleb aga paljusid muutujaid, näiteks laste arvu ja sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja seda, kuidas kõik need tegurid ajas muutuvad. Samuti jälgitakse, mis toimub meiega

Põllumajandus on traditsioonilisemaid tegevusharusid Eesti majanduses. Põllumajandussaadused on toonud toidu meie lauale juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on põllumajandus Eestis tähtsal kohal, varustades toiduga nii meid kui ka välisriike ning andes tööd paljudele kohalikele elanikele. Põllumajandusstatistika annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast kuu, kvartali ja aasta seisuga. Avaldame nii kogu Eesti kui ka maakondade põllumajandusnäitajaid, sealhulgas: taimekasvatus (pinnad, saagid, väetamine); loomakasvatus (elusloomad, loomakasvatustoodang, kokkuostuhinnad); piima kasutamine

Palgalõhe näitab mees- ja naistöötajate brutotunnipalga erinevust tegevusala järgi tähtkoodi tasandil. Brutotunnipalkade võrdlemisel võetakse arvesse ka osalise tööajaga töötajate töötasud. Euroopa-ülese metoodika alusel kasutatakse soolise palgalõhe arvutamiseks tunnipalkasid. Palgalõhe teada saamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk ja saadud tulem jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ning väljendatakse protsentides. Arvesse lähevad kõik majanduslikult aktiivsed ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kus on

Koolitee algus on lapse elus suur muutus. Öeldakse ju, et õppimine on lapse töö. Peale teadmiste omandatakse koolis ka oskusi ja kogemusi käitumisreeglitest sotsiaalsete oskuste ning ettevõtlikkuseni. Kool kujundab isiksust ja maailmas hakkamasaamise oskust. Koolikohustus on Seadusega on määratud koolikohustus kuni 17-aastaseks saamise või põhihariduse omandamiseni. Üldharidusstatistikast saab teada, kui palju on Eestis üldhariduskoole; üldhariduskoolides õpilasi; keskmiselt õpilasi klassis; esimesse klassi astujaid; põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajaid; täiskasvanute gümnaasiumeid