Otsingu tulemused

Haridus mõjutab meie võimalusi kogu elu jooksul – alates lasteaiast ja koolist ning lõpetades erialavalikute, tööelu ja elukestva õppega. Haridusstatistika aitab mõista, kuidas Eesti inimesed õpivad, milline on nende haridustase ning kuidas muutuvad õppimisvõimalused ja haridustee eri eluetappides. Haridusstatistika annab järgmist teavet: milline on elanike haridustase; kui palju lapsi osaleb alushariduses; kui palju on õppijaid üldhariduses, kutsehariduses ja kõrghariduses; kui palju on õppeasutusi; kui palju on teistest riikidest pärit üliõpilasi; kui levinud on õppimine täiskasvanute hulgas

Igal Eesti inimesel on õigus elada tervist toetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Mida tervemad oleme, seda kauem saame elada täisväärtuslikult ja seda pikem on oodatav eluiga. Tervis mõjutab märkimisväärselt igapäevaeluga toimetulekut, inimese sotsiaalset ja majanduslikku panust riigi arengusse ning riigi üldist edu. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on 1948. aastal määratlenud tervise füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaoluna, mitte ainult haiguse puudumisena. Õigus tervise kaitsele on inimese põhiõigus. Tervisestatistika annab ülevaate sellest, kui hea on Eesti inimeste tervis

Teenindussektor on Eesti majanduse oluline osa. Aasta-aastalt suureneb teenindusettevõtete lisandväärtuse ja müügitulu osatähtsus ettevõtluses ning pidevalt asutatakse uusi ettevõtteid ja luuakse töökohti. Teenindussektori valdkonnad on näiteks tervishoiuteenused ja hariduskorraldus, majutus ja toitlustus, meelelahutus ja kultuur, logistika, reklaam, side- ja iluteenused. Statistikaamet avaldab Eestis tegutsevate teenindusettevõtete müügitulu ja kulude statistikat, mille alusel saab hinnata kogu teenindussektori ja selle valdkondade tegevuse tulemuslikkust. Alates 1. jaanuarist 2025 kehtib

Üleilmne eesmärk „Jätkusuutlikud linnad ja asumid“ keskendub kiire linnastumise probleemidele. Linnad on innovatsiooni inkubaatorid ja seal lisandub kiiresti töökohti ning majanduskasv on kiire. Siiski kaasnevad linnastumisega ka probleemid, näiteks halvad elamistingimused, õhusaaste, teenuste halb kättesaadavus ja puudulik taristu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud üleilmse eesmärgi tagada kõigile inimestele piisav, turvaline ja taskukohane eluase, põhiteenused ning moderniseerida räämas agulid. Tähtis on tõhus jäätmemajandus ja transpordiühenduste, eelkõige ühissõidukite kasutamisvõimalus

Üleilmne eesmärk „Ookeanid ja mereressursid“ keskendub merede ja ookeanide ökosüsteemide kaitsele ning mereressursside säästlikule kasutamisele. Merede ökosüsteeme mõjutab tugevalt ookeani vee hapestumine kliima soojenemise tõttu, aga ka maailmamere saastamine ja kalavarude ülepüük. ÜRO aruande kohaselt halveneb rannikuvete seisund endiselt nii reostuse kui ka toitainete liigse juurdevoolu tõttu, mis põhjustavad vetikate vohamist ja tekkinud hapnikuvaeguse tõttu omakorda veeloomastiku surma. Merede hapestumine on põhjustatud CO2 sisalduse suurenemisest merevees, mis muudab karbonaatsete

Noorte statistika aitab mõista, kuidas Eesti noored õpivad, töötavad, elavad ja ühiskonnaelus osalevad. Teema on oluline, sest 7–26-aastased noored moodustavad Eesti rahvastikust ligikaudu viiendiku. Pikemas vaates hakkab noorte arv ja osatähtsus rahvastikus vähenema. Lähiaastatel aga võib täheldada kasvu 17–19- ja 20–26-aastaste vanuserühmas, mis mõjutab positiivselt ka noorte koguarvu. Kasvu põhjuseks on asjaolu, et noorte vanuserühmast liigub välja 1990. aastate teisel poolel ja 2000. aastate alguses sündinud väiksemaarvuline põlvkond ning samal ajal jõuab vanematesse vanuserühmadesse 2008

Absoluutne vaesus tähendab, et inimese tulu jääb allapoole absoluutse vaesuse piiri. Absoluutse vaesuse piir arvutatakse ekvivalentnetosissetuleku alusel, mis võtab arvesse leibkonna koosseisu (esimese täiskasvanud liikme kaal 1, iga järgmise vähemalt 14-aastase liikme kaal 0,7 ja kõigi alla 14-aastaste kaal 0,5) ehk leibkonna kogusissetulek on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Absoluutse vaesuse piiriks on arvestuslik elatusmiinimum, mis väljendab miinimumvajaduste rahuldamise rahalist maksumust. Absoluutse vaesuse määr on nende elanike osatähtsus, kelle

Igapäevaste liikumisvõimalusteta maailm on kujuteldamatu. Eestlaste toidulauale saabuvad banaanid Costa Ricalt, meie puitmööbel aga jõuab nii soomlaste kui ka rootslaste koju. Me vahetame infot, reisime ja liigume ringi rohkem kui eales varem ühest linnajaost teise, maalt linna, riigist riiki. Hea transpordisüsteem on tänapäevase elu- ja ettevõtluskeskkonna oluline osa. Peamised transpordiliigid on järgmised: maismaatransport (ehk tee- ja raudteetransport); veetransport; õhutransport. Transport mõjutab väga palju peaaegu kõiki majandusharusid ja teenindussektorit, mille käekäigust ja