Otsingu tulemused

Maailmas toodetakse rohkem, kui jõutakse tarbida. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töötada. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata jäätmete ja mitmesuguste materjalide õigele sorteerimisele, koguste vähendamisele ning korduvale kasutamisele, et säästa loodusvarasid ja keskkonda. Jäätmestatistika aitab mõista, kui palju jäätmeid Eestis tekib, millistest tegevustest need pärinevad ja kuidas jäätmeid käideldakse. Andmed annavad ülevaate jäätmete taaskasutamisest, ringlussevõtust, põletamisest

Inimkonna üheks suuremaks väljakutseks peetakse kliimamuutust. Väidetavalt põhjustavad seda inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paiskuvad kasvuhoonegaaside heitkogused. Kliimamuutust aitavad leevendada ökosüsteemid, nagu metsad, veekogud ja sood, mis seovad õhku paisatavat süsihappegaasi. Kliimastatistika annab ülevaate kasvuhoonegaaside õhuheitmete kogusest Eestis. Nende andmete alusel näeme, mis täpsemalt on kasvuhoonegaaside tekkepõhjus. Kliimastatistika annab infot kasvuhoonegaaside heitkogustest SKP ja ühe elaniku kohta; energiasektori kasvuhoonegaaside heitkogustest; süsinikdioksiidi

Ühiskond mõjutab keskkonda, ammutades sealt ressursse ja energiat ning tekitades jäätmeid ja heitmeid. Loodusvarasid on tähtis kasutada kestlikult, hoides keskkonda ja säästes ressursse, et säiliks ökoloogiline tasakaal ja tagatud oleks majanduskasv. Keskkonna valdkonna arvepidamise koostamine majandusstatistika põhimõtetel annab võimaluse koostada kombineeritud analüüse tootmise, ressursi- ja energiakasutuse, emissiooni ja keskkonnamaksude kohta. Andmete kombineerimine võimaldab hinnata majanduse mõju keskkonnale ja keskkonna panust majandusse. Selliste analüüside tulemusena saadud näitajad

Statistikaameti andmetel on eestlased laulu- ja tantsurahvas: Eestis tegeleb üle 80 000 inimese rahvakultuuriga ning kõige enam harrastatakse koorilaulu ja rahvatantsu. Rahvakultuur hõlmab rahva pärimuslikku ainelist ja vaimset kultuuri ning kombeid. Rahvatants, koorilaul, puhkpillimuusika ja rahvuslik käsitöö aitavad alal hoida traditsioone. Harrastusteatrites ja rahvakultuuriseltsides osalemine ning vaimse kultuuripäran di ja pärimuskultuuriga tegelemine suurendab eneseteadvust ning põlvkondadevahelist ühtsustunnet. Rahvakultuuri statistikast saame teada järgmist: kui palju on Eestis

Eesmärk „Eesti kultuuriruumi elujõulisus“ keskendub Eesti kui rahvusriigi järjepidevuse ja elujõulisuse tagamisele kultuuri kaudu. Jätkusuutliku arengu väärtushinnangud, põhimõtted, meetodid, käitumismudelid, meele- ja elulaad on omamoodi sotsiaalne innovatsioon, ühiskonnaelu põhimõtteline uuendus, mida on võimalik edukalt ellu viia ainult kultuuri kaudu. ÜRO tegevuskavas 2030“ ei ole seatud kultuuriga otseselt seotud eesmärke ega sihttasemeid. Tuuakse siiski esile põhimõtted, mis seostuvad kultuuriga. Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamine on üks neljast Eesti säästva arengu strateegia

Elumajad, ärihooned ja muud ehitised kerkivad tänapäeval kiiremini kui kunagi varem. Selle taga on ehitusvaldkonna areng, mis võimaldab maju, sildu, staadioneid ja teid ehitada lühema aja ning väiksema töökuluga. Ehitus hõlmab hoonete ja rajatiste (teed, sillad, sadamad, magistraaltorust ikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) ehitust, rekonstrueerimist, laiendamist ning lammutamist. Ehitusettevõtjad tegutsevad peamiselt koduturul. Seetõttu mõjutab ehitussektori käekäiku riigi üldine majandusareng. Kui majandusel läheb hästi, on ka ehitusmahud suured, majanduse madalseisu ajal aga

Tööstus on Eesti suurim majandussektor ja üks majanduskasvu olulisi vedajaid. Tööstusettevõtted loovad palju töökohti ja pakuvad tööd ka teiste tegevusalade ettevõtetele. Tööstus hõlmab loodusvarade kaevandamist ja töötlemist; energia, seadmete, masinate ja kaupade tootmist; põllumajandussaaduste töötlemist; tööstustoodete edasist töötlemist. Statistikaamet kogub ja avaldab mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid. Mäetööstuses kaevandatakse ja töödeldakse maavarasid. Energeetikatööstus tegeleb elektrienergia, soojusenergia ning maagaasi tootmise, edastamise ja

Üleilmne eesmärk „Majanduslik toimetulek“ keskendub vaesuse kaotamisele, vähendades seda sotsiaalkaitsesüsteemide tugevdamise, tööhõive ja sissetulekute suurendamise kaudu. ÜRO tegevuskava 2030 on seadnud eesmärgi vähendada 2030. aastaks vähemalt poole võrra nende meeste, naiste ja laste osatähtsust, kes riikliku määratluse kohaselt kannatavad vaesust mis tahes mõõtmes. Vaesuse kaotamise meetmetena nähakse haavatavate sotsiaalsete rühmade sotsiaalkaitset, sh piisavat toimetulekutoetuste- ja pensionisüsteemi. Oluline on pöörata tähelepanu nende inimeste sotsiaalsele kaitsele, kes elavad

Mis valdkondade müügitulu on suurim? Kelle investeeringud on kõige suuremad? Ettevõtete majandusnäitajad aitavad hinnata, kuidas Eesti ettevõtjatel ja majandusel läheb. Uuendusmeelsed ettevõtjad suurendavad tootlikkust ja suudavad läbi lüüa rahvusvahelistel turgudel. Nõnda saab pakkuda rohkem häid töökohti ja maksta konkurentsivõimelisemat tasu. See mõjutab positiivselt eelkõige tööealisi elanikke piirkondades, kus edukad ettevõtted tegutsevad, kuid ka kogu Eesti majandust. Statistikaamet avaldab Eesti ettevõtete majandusnäitajaid aasta ja kvartali kaupa tegevusala, töötajate arvu ning