Otsingu tulemused

Tööhõive määr näitab, kui suur osa tööealisest rahvastikust on tööga hõivatud. Andmeid kogutakse tööjõu-uuringuga. Hõivatu on isik, kes uuritaval ajal töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena. Hõivatu on ka töötaja, kes töötas otsese tasuta pereettevõttes, oma talus või ei teinud tööd ajutiselt.

Raamatukogudel on ühiskonnas tähtis roll: säilitada kultuuripärandit ja teha info kättesaadavaks igas Eesti paigas. Samuti aitavad raamatukogud orienteeruda infoühiskonnas, toetavad elukestvat õpet ja kujundavad inimeste lugemisharjumusi. Eestis on ühtselt toimiv ja pikaajaliste traditsioonidega raamatukoguvõrk, mis tagab elanike vaba juurdepääsu informatsioonile. Tihti on raamatukogudest kujunenud ka kogukonnakeskused, kus toimuvad mitmesugused üritused ja osutatakse muid teenuseid. Raamatukogus käib iga teine Eesti elanik. Raamatukogude ja raamatute statistikast saab teada kui palju eri

Pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist võib elukutse omandamiseks minna õppima kutsekooli. Seal võib õpinguid jätkata ka täiskasvanuna. Kutsekool annab erihariduse ja õpetab selgeks praktilised oskused tööle asumiseks näiteks keevitaja, koostelukksepa, elektriku, aedniku, koka või juuksurina. Tänapäevases kutsekoolis on palju põnevaid erialasid. Kutseharidusstatistikast saab teada, kui palju on Eestis kutseõppeasutusi ja kus need asuvad; mis erialasid saab kutseõppes omandada; kui palju on kutsehariduse omandajaid ja õppe lõpetajaid. Kutseharidusstatistikat on vaja kutseõppe

Valitsemissektori rahandusstatistika hoiab silma peal riigi ehk meie ühise raha kasutamisel. Eestis on valitsemissektor jaotatud kolmeks: keskvalitsus, kuhu kuuluvad riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud; kohalikud omavalitsused ehk linna- ja vallavalitsused koos allasutustega; sotsiaalkindlustusfondid: tervisekassa ja töötukassa. Valitsemissektori rahanduse statistikas avaldame valitsemissektori rahanäitajaid, nagu maksulaekumised, valitsemissektori tulud, kulud ja võlg. Valitsemissektori rahandusstatistikast saab teada, kui

Küsimused selle kohta, kas elekter on taskukohane, millistest allikatest energia pärineb ja kui palju seda tarbitakse, mõjuta vad paljude inimes te igapäevaelu. Energeetikastatistika annab tervikpildi Eesti energiasektorist, näidates, kui palju energiat toodetakse ja tarbitakse, kui sõltuvad oleme energia impordist ning kuidas muutuvad energiahinnad. Statistika aitab mõista, millises suunas liigub Eesti energiamajandus. Statistikaamet avaldab andmeid kahes põhilises valdkonnas: energia tootmine ja tarbimine; energiahinnad. Andmed annavad ülevaate sellest, milliseid energiaallikaid kasutatakse

Spordiharrastajaid on Eestis üha rohkem ning nende osatähtsus rahvastikus on viimastel aastatel kasvanud. Sport ei tähenda ainult tipptasemel võistlemist, vaid ka igapäevast liikumist, mis aitab hoida tervist, parandada meeleolu ja tugevdada kogukonnatunnet. Üha rohkem inimesi leiab endale sobiva viisi olla füüsiliselt aktiivne – olgu selleks metsajooks, rühmatrenn spordiklubis, pallimäng või jõusaalitreening. Eesti on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 liigub ja tegeleb spordiga vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Tervislik eluviis lisab tervena elatud aastaid, parandab elukvaliteeti ja

Üleilmne eesmärk „Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid“ keskendub inimeste igakülgsele turvalisusele. Eelkõige on tähelepanu all sõjaliste konfliktide piirkonnad, kuid turvalisust soovitakse suurendada kõikjal. ÜRO tegevuskavas 2030 seatud eesmärkide hulgas rõhutatakse vajadust vähendada vägivalda ja sellega seotud surmade arvu, eriti laste hulgas. Rõhutatakse, et lõpetada tuleb laste kuritarvitamine ja ärakasutamine, lastega kaubitsemine ning vägivald laste vastu ja laste piinamine. Riikide tegevus peab olema rajatud õigusriigi põhimõttele. Vähendada tuleb korruptsiooni ning aastaks 2030

Digimeedia pealetungist hoolimata on Eesti elanike hulgas endiselt aukohal ka traditsiooniline tele- ja raadioprogramm. Ringhäälingujaamade ja raadiokanalite saatevalik on suur, pakkudes kvaliteetfilme, muusika- ja teatrisaateid ning tähtsamate suursündmuste otseülekandeid. Ringhäälingustatistika hõlmab kõiki Eesti raadio- ja telejaamu. Statistikast saab teada järgmist: kui palju on Eestis tele- ja raadiokanaleid; kui suured on saatemahud; kuidas jagunevad eesti- ja venekeelsete saadete mahud; kui palju on ringhäälingutöötajaid. Statistikaametile esitavad andmeid kõik eetri kaudu levivad ja

Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Aja jooksul leibkonna koosseis muutub: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, e i kuulu ta enam oma vanematega samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on tegemist üheliikmelise leibkonnaga. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga. Kui palju on Ees tis leibkondi ja kuidas nad elavad? Üha rohkem elatakse Eestis üksi või väiksemates leibkondades. Statistika aitab mõista, kuidas on inimeste