Otsingu tulemused

Tööstusettevõtted tootsid 2019. aasta jaanuaris 5% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris 4% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis 8% vähem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist vähenes toodang kõikides valdkondades, nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis 2% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes küll töötlevas tööstuses, aga vähenes nii energeetikas kui ka mäetööstuses.

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et hõivatud ametikohtade arvu ja tööjõu liikumise hindamiseks kasutab statistikaamet maksu- ja tolliameti töötamise registri andmeid. Andmeid vabade ametikohtade kohta kogub statistikaamet aga küsimustikuga. Vabad ametikohad moodustasid 1,7% kõikidest ametikohtadest Teises kvartalis oli vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv 595 760. Vabu ametikohti oli enim hariduses (1782) ning hulgi- ja jaekaubanduses (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) (1407). Hõivatud ametikohti oli kõige rohkem töötlevas tööstuses (97 781). „Vabad ametikohad

Õige pea on käes 16. veebruar, mil tähistatakse innovatsioonipäeva. Uurisime seetõttu teadus- ja arendustegevusele põhinedes, kuidas Eestis innovatsiooniga ikka on ja kuhu me võrreldes teiste riikidega paigutume.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted mais 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses.

Tööhõive määr oli 2017. aasta III kvartalis 68,3%, töötuse määr 5,2% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta III kvartaliga töötuse määr langes, tööhõive määr oli viimase 20 aasta kõrgeim.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 1,06 miljardi euro eest, sellest hooneid 665 miljoni ja rajatisi 399 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 4,6% ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 2,5% rohkem. Kohalikul ehitusturul maht suurenes, välisriikides vähenes Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar sõnas, et ehitusturg taastub pikaajalisest kahanemisest ja teist kvartalit järjest ehitusmaht kasvas. „Positiivne on ka see, et teises kvartalis suurenes kohalikul turul üle pika aja nii

Eesti elanikkond vananeb. Kui 2000. aastal moodustasid 65-aastased ja vanemad inimesed Eesti elanikest 15%, siis 2025. aastaks on nende osatähtsus tõusnud juba 21%-ni ning prognoosi järgi on 25 aasta pärast, 2050. aastal, rohkem kui veerand kõigist Eesti elanikest (27%) vanemad kui 65 aastat. Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul valitseb samasugune trend kõikjal Euroopas. „Vananeva ühiskonna toimimiseks on oluline, et ka vanemaealised jätkaksid aktiivsemalt tööturul osalemist. Mitmes Euroopa riigis on pensioniiga 67 aastat ning oletada võib, et tulevikus tõuseb see veelgi. Ka