Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Põllumajanduse struktuuriuuring 2023

Valdkond
Mis uuring see on? Põllumajanduse struktuuriuuringute eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu (EL) tasemel võrreldavaid andmeid kõigi põllumajanduslike majapidamiste kohta. Põllumajanduses toodetakse peaaegu 100% toidust, see võtab enda alla umbes 40% ELi territooriumist ja umbes 40% ELi eelarvest. ELi ühine põllumajanduspoliitika on ainuke poliitika, mille elluviimist finantseeritakse pea täielikult ELi vahenditest ja see peab põhinema konkreetsetel alusandmetel. Põllumajanduse struktuuriuuringuid on EL-is korraldatud juba alates 1960. aastatest – kord iga 10 aasta järel põllumajandusloendusena ja

Eestist väljaränne hoogustus 2010. aastal

Kuupäev 27.05.2011
Artikkel
Viimastel aastatel stabiilsena püsinud välisränne tegi 2010. aastal läbi hüppe nii sisse- kui ka väljarändes. Varasema aastaga võrreldes suurenes väljaränne ligi 15% ja sisseränne vähenes neljandiku. Statistikaameti andmetel immigreerus 2010. aastal Eestisse 2810 ja Eestist lahkus 5294 inimest. Väljaränne ületas sisserännet 2484 inimese võrra, aasta varem, 2009. aastal oli see näitaja kolm korda väiksem — 774 inimest. 2010. aasta väljaränne jääb napilt alla viimase kümneni suurimale väljarände aastale 2006, mil Eestist lahkus enam kui 5500 inimest. 2010. aastal oli väljarände suurenemise üks

Rahvaloenduse peaproovil on vastused saadud rohkem kui 400 inimese kohta

Kuupäev 07.01.2021
Artikkel
Statistikaamet alustas 2020. aasta 30. detsembril rahva ja eluruumide loenduse testküsitlusega, kuhu on kaasatud üle Eesti 1000 aadressil elavad umbes 2000 inimest. Esimese nädalaga tuli veebis testküsitluse vastuseid rohkem kui 400 inimese kohta, kokku kestab loenduse peaproov kuu aega.

Rahvaloenduse projektijuht Liina Osila: inimestel on õigustatud ootus, et kasutaksime registriandmeid

Kuupäev 30.03.2021
Artikkel
Suur osa ettevalmistusi on aasta lõpus algavaks rahva ja eluruumide loenduseks juba tehtud, ent kõige tähtsam seisab veel ees. Ülevaate ettevalmistuste hetkeseisust ja inimesi kõige enam huvitavast praktilisest infost annab eelmise aasta lõpust loendusega seotud töödel ning tegemistel kätt pulsil hoidev projektijuht Liina Osila.

130 aastat tagasi hakati loendama Eestimaa elanikke

Kuupäev 21.12.2011
Artikkel
Tartu Ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis avaldas oma detsembrinumbris sisuka intervjuu 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuhi, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiiduga. Avaldame Statistikablogis intervjuu täismahus. Üliõpilastel tuleb alaliseks elukohaks märkida tegelik elukoht õppimise ajal, tuletab tudengitele meelde TÜ emeriitprofessor, 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse metoodikajuht Ene-Margit Tiit. Üliõpilased on olnud loendustel nn kehv kontingent ega ole andnud end kergesti loendajale kätte. Professor Tiit loodab, et kes siis veel, kui mitte tudengid end

Mullu oli enam kui tuhat sündi vähem

Kuupäev 11.05.2012
Artikkel
2011. aastal vähenes varasema aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv. Aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.

Isikuankeet

Sisuleht
Isiku põhiandmed Ees- ja perekonnanimi, isikukood Sugu Sünniaeg Püsielukoht (aadress) Kas Te elate osa nädalast või aastast ka mõnes teises elukohas? Kui suure osa aastast Te viibite teises elukohas? Kus Teie teine elukoht asub? (Eesti linn/alev/alevik/küla või välisriik) Milline on Teie seaduslik perekonnaseis? Kas Te olete lapsi sünnitanud? Mitu last Te olete sünnitanud? Küsimused päritolu, keeleoskuse ja usu kohta Millises riigis Te sündisite? Palun nimetage oma sünnikoht Eestis (linn/alev/alevik/küla). Sünnikoht on Teie ema püsielukoht ajal, kui Te sündisite (mitte haigla asukoht)

Statistikaamet töötab välja süsteemi prototüüpi, mis hoiatab tulevikus ettevõtteid maksejõuetuse eest

Kuupäev 18.01.2022
Artikkel
Et maandada ettevõtlusriske ja tagada stabiilsemat ärikeskkonda, käis Maailmapank 2020. aastal välja idee luua riikides süsteem, mis hoiataks ettevõtteid võimaliku maksejõuetuse ohu eest. Statistikaamet on välja töötamas selle süsteemi prototüüpi.

Kui aktiivsed on noored kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel?

Kuupäev 29.04.2019
Artikkel
Üks noorte ühiskondliku aktiivsuse näitaja on osalemine valimistel. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on noortel hääletamisõigus alates 16. eluaastast ja volikokku kandideerida saavad nad alates 18. eluaastast.