Otsingu tulemused

Sirvides Statistikaameti „Eesti statistika aastaraamatut“ ning kõrvutades erinevate valdkondade 2012. aasta näitajaid, võib üsna kindel olla selles, et kunagi ei saabu üleüldist konsensust hinnangutes Eesti ühiskonna eluolu edu või tagasilanguse osas, vaidlustes, kas klaas on pooltühi või -täis.

Esialgsetel andmetel oli 2017. aastal ettevõtlussektori kogukasum 2,8 miljardit eurot, mis oli 5% suurem kui aasta varem, teatab Statistikaamet.

Võrreldes 20 aasta taguse ajaga vaatavad Eesti inimesed televiisorit küll veidi vähem, kuid see on endiselt meelepäraseim vaba aja veetmise viis. Kes ja kui palju aega teleka ees veedavad?

Statistikaameti andmetel on oma eelmise majandusaasta näitajate kohta EKOMARi küsimustiku täitnud vaid 54,45% ettevõtetest. Arvestades nende andmete olulisust riiklikult tähtsate otsuste tegemisel, ei ole aga võimalik majandusaasta aruannetega seotud statistika küsimustike tähtaegu edasi lükata. Seega tuletab statistikaamet meelde, et küsimustiku täitmine on kohustuslik ja palub andmed esitada võimalikult kiiresti.

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2019. aasta III kvartalis eelmise kvartaliga võrreldes 0,4% ja 2018. aasta III kvartaliga võrreldes 2,1%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta märtsis võrreldes veebruariga 3,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 30,3%.

Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel elas 2009. aastal suhtelises vaesuses ligi 16% Eesti elanikkonnast ehk 211 000 inimest. Elanikkonna rikkaim viiendik teenis aastaga viis korda suurema sissetuleku kui vaeseim viiendik. Vaesusrisk pole kõigi inimeste ja leibkondade jaoks ühesugune, vaid ohustab mõningaid rühmi teistest rohkem. 2009. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 286 eurot (4480 krooni). Põhiline vaesusest väljumise vahend on töötamine ja kindel sissetulek, seetõttu on vaesusest rohkem ohustatud mittetöötavad või madala

Sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes 2009. aastal varasema aastaga võrreldes 14,1%, teatab Statistikaamet. Majanduse suurim langus jäi II kvartalisse kui SKP vähenes 16,1%. Pärast seda hakkas vähenemine järk-järgult aeglustuma. IV kvartalis vähenes SKP täpsustatud andmetel 9,5%.

Statistikaameti 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel iseloomustab Eesti põllumajandustootmist koondumine ettevõttegruppidesse ehk kontsernidesse ning töötamine osaajaga ja teiste tegevuste kõrvalt.

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.