Otsingu tulemused

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2013. aasta I kvartalis 647 miljonit eurot, mis oli 3% suurem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Kui mullu suurenes kogukasum aastavõrdluses keskmiselt 7%, siis tänavu I kvartalis kasv aeglustus.

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,9%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksi muutus 2017. aasta II kvartalis oli võrreldes eelmise kvartaliga 0,2% ja võrreldes 2016. aasta II kvartaliga 1,5%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta oktoobris võrreldes septembriga 1,6% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 0,8%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,7%, teatab Statistikaamet.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2016. aasta augustis võrreldes juuliga 0,2% ja võrreldes eelmise aasta augustiga -1,3%, teatab Statistikaamet.

Naised on meestest küll veidi enam seotud koduga, kuid see sõltub suuresti erinevatest sotsiaal-majanduslikest näitajatest. Millised on naiste ja meeste käitumismustrid igapäevaelus ning kuidas õnnestub kodu ja tööelu ühitamine? Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste pärusmaaks on peetud rahateenimist ja kodust väljapoole jäävat. Naised on olnud vastutavad eelkõige laste kasvatamise ning majapidamistööde eest. Lisaks tasulisele tööle on ka muu väljaspool kodu toimuv olnud naistele raskemini ligipääsetav. Näiteks on ajalooliselt hariduse

Naispalgatöötajate keskmine brutotunnitasu oli 2017. aasta oktoobris 20,9% väiksem kui meespalgatöötajatel, teatab Statistikaamet. Pärast kolm aastat kestnud vähenemist jäi sooline palgalõhe mullu varasema aastaga võrreldes samale tasemele.

Mida enam kulutame toidu, asjade ja energia tarbimisele, seda suurema jalajälje endast keskkonda maha jätame. Energia jalajälg näitab, kui palju energiat kulub tootmisele ja tarbimisele. Väiksema jalajälje jätmiseks on tootjatel võimalik vähendada tootmisprotsessis kasutatavat energiat, tarbijad saavad vähendada tarbimist ja valida selliseid kaupu, mille tootmine on energiatõhusam.