Otsingu tulemused

Artikkel ilmus ERR-i uudisteportaalis 23. märtsil 2026 Kriitiline küsimus on, kuidas tagada, et ühiskondlike nähtuste mõõtmine toimuks sõltumatult ja usaldusväärselt. See eeldab selgeid põhimõtteid, häid tavasid ning arusaama, et statistika usaldusväärsus on väärtus iseenesest. Valdav osa tööst tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja rahvusvahelistest kohustustest Riigivalitsemises viib täitevvõim ellu seaduslikke poliitilisi otsuseid tõhusalt ja neid kahtluse alla seadmata. Samal ajal tegutsevad täitevvõimu koosseisu kuuluvad sõltumatud ametiasutused oma seadusest tulenevate ülesannete piires

22.–25. septembrini toimus Tallinnas 31. ÜRO London Group on Environmental Accounting kohtumine, kus arutelude keskmes oli keskkonna-majandusarvepidamise süsteemi (SEEA) arendamine ja selle rolli tugevdamine poliitikakujundamises. Statistikaameti juhtiveksperdi ja ühe peakorraldaja Kaia Orase sõnul oli tänavune kohtumine eriti tähtis, kuna sellega algas ÜRO keskkonna-majandusarvepidamise süsteemi revideerimine, mille valmimist plaanitakse 2028. aastaks. “SEEA loob ühtse ja rahvusvaheliselt võrreldava raamistiku, mis aitab siduda keskkonnaandmed majandusnäitajatega. See omakorda võimaldab

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Novembri indeksi langust mõjutasid esialgsel hinnangul puhkusereiside, lennupiletite ja hotellimajutuse odavnemine,“ tõdes statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. Novembri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet reedel, 5. detsembril . Tarbijahindade harmoneeritud indeksi novembri andmed avaldatakse 16. detsembril. Tutvu kiirhinnanguga

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid võrreldes mulluse aprilliga tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad kallinenud tervishoiuteenused, toidukaubad ning transport ja eluase. „Aprillis muutusid tervishoiuteenuste hinnakirjad, mis mõjutavad indeksit nii aasta kui ka kuu lõikes. Aastaga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Taaskord paistavad erandina silma riided ja jalatsid, mis olid 4,5% odavamad,“ lisas Veski. Võrreldes märtsiga mõjutasid aprilli indeksit enim tervishoiuteenuste (9,2%) ning toidu ja mittealkohoolsete jookide (1,9%)

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices). „Võrreldes augustiga on septembri hinnalanguse taga peamiselt toidu ja mittealkohoolsete jookide ning kütuse odavnemine,“ kommenteeris statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski. Septembri tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 7. oktoobril koos selgitava infotunniga . Tarbijahindade harmoneeritud indeksi septembri andmed avaldatakse 16. oktoobril

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et aastases võrdluses olid märtsi tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad toidukaubad, transport ja eluase. „Transporti mõjutab aastases võrdluses selle aasta lõpuni jaanuaris kehtima hakanud automaks. Eluasemele tehtud kuludest on aastaga kasvanud üür ja eluasemega seotud teenused. Võrreldes 2024. aasta märtsiga on suurenenud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 3,4% odavamad,“ selgitas Veski. Võrreldes 2025. aasta veebruariga mõjutas märtsis indeksi langust enim

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et tarbijahinnaindeksit mõjutasid 2023. aasta oktoobriga võrreldes enim toidu ja mittealkohoolsete jookide, vaba aja ning telefoniteenustega seotud hinnamuutused. „Toidukaupadest kergitas indeksit eelmise aasta oktoobriga võrreldes enim mittealkohoolsete jookide kallinemine 20,4%, samuti puuviljade 12,4% ning köögiviljade 5,5% hinnatõus. Suhkur oli 23,3% ning kala ja kalatooted 4,6% odavamad,“ täpsustas Veski. Bensiin oli oktoobris 11,3% ja diislikütus 12,9% odavam kui 2023. aasta oktoobris. Elekter oli 2,6% odavam

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga peaaegu samale tasemele, kuid aastases võrdluses tõusis 4,5%. „Võrreldes mulluse maiga mõjutasid indeksit enim 7,1% kallinenud toidukaubad. Transpordi 6,2% hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Aprillis kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (9,9%). Odavnenud on vaid riided ja jalatsid (4,5%),“ rääkis Veski. Võrreldes