2009. aasta oli Eestis muuseumiaasta. Hoolimata majandussurutisest tõusis 2009. aastal muuseumikülastajate arv eelmise aastaga võrreldes 8% ja küündis üle 2,2 miljoni, teatab Statistikaamet.
Eesti muuseumides käidi 2014. aastal 3,8 miljonit korda, mida on 15% enam kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Muuseumikülastuste arv püstitas uue rekordi.
Mullu oli Eestis 1540 muuseumikülastust tuhande elaniku kohta, teatab Statistikaamet. Muuseumide külastatavus, mis pärast Eesti taasiseseisvumist oli madalseisus, on viimasel kümnendil jõudsalt suurenenud.
Alanud on konkursi „Andmepärl 2023“ rahvahääletuse voor, et välja selgitada möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika Eestis. Hääletus kestab kuni 10. aprillini.
Kui aastatel 2009−2010 Eesti kultuuriasutustes käivate 20−64-aastaste elanike hulk võrreldes majanduskriisi eelse 2007. aastaga vähenes, siis 2011. aastal hakkas see taas suurenema.
Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2010. aastal kultuurile 230 eurot aastas . Kultuurikulutuste osatähtsus leibkonna kogukulutustes oli 3%. 2010. aastal oli Eestis ligi 600 000 leibkonda ning nende kultuurile kulutatud kogusumma küündis üle 140 miljoni euro, mis on ligi üks protsent Eesti aastasest sisemajanduse kogutoodangust. Kõige suurema osa leibkonna kulutustest kultuurile moodustavad kulutused trükitoodangule ja muudele kultuurikuludele (seadmetele jms). Neile kummalegi kulutavad leibkonnad keskmiselt 86 euro aastas ehk 37% kõigist kultuurikuludest