Kliima
Inimkonna üheks suuremaks väljakutseks peetakse kliimamuutust. Väidetavalt põhjustavad seda inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paiskuvad kasvuhoonegaaside heitkogused. Kliimamuutust aitavad leevendada ökosüsteemid, nagu metsad, veekogud ja sood, mis seovad õhku paisatavat süsihappegaasi.
Kliimastatistika annab ülevaate kasvuhoonegaaside õhuheitmete kogusest Eestis. Nende andmete alusel näeme, mis täpsemalt on kasvuhoonegaaside tekkepõhjus.
Kliimastatistika annab infot
- kasvuhoonegaaside heitkogustest SKP ja ühe elaniku kohta;
- energiasektori kasvuhoonegaaside heitkogustest;
- süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogustest;
- kui palju süsinikdioksiidi seovad ökosüsteemid.
Kasvuhoonegaaside heitkoguste andmete alusel prognoositakse kliimamuutust ja rakendatakse riiklikke meetmeid sellega kohanemiseks.
Kasvuhoonegaaside heitkogus elaniku kohta
9,5 CO₂ ekvivalenttonni
10,5%
2021
Kasvuhoonegaaside heitkogus SKP euro kohta
0,5 kg
4,3%
2021
Kasvuhoonegaaside netoheide (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor)
15,5 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti
11,4%
2021
Kasvuhoonegaasid transpordisektorist
2 350,7 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti
4,9%
2021
Süsinikdioksiidi heitkogus
10,4 miljonit tonni
2021
Süsihappegaasi sidumine ökosüsteemides
2,54 miljonit eurot
2021
Metaani heitkogus
41,2 tuhat tonni
2021
Dilämmastikoksiidi heitkogus
3,2 tuhat tonni
2021
Kasvuhoonegaaside heitkogused SKP kohta | 2012–2021
Kasvuhoonegaaside heitkogused elaniku kohta | 2013–2021
Suurimad CO₂ heitkoguste allikad (v.a biomassi põletamisest) õhuheitmete arvepidamise järgi | 2013 – 2021
Ühik: tuhat tonni
| 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 468 | 316 | 210 | 181 | 198 | 212 | 198 | 119 | 146 |
| Töötlev tööstus | 1 999 | 2 429 | 2 313 | 1 674 | 1 890 | 2 031 | 2 305 | 1 669 | 1 374 |
| Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine | 14 447 | 13 367 | 10 342 | 12 957 | 13 930 | 12 816 | 7 045 | 4 765 | 6 288 |
| Maismaaveondus ja torutransport | 1 666 | 1 785 | 1 762 | 1 528 | 1 530 | 1 339 | 1 098 | 953 | 1 060 |
| Veetransport | 1 074 | 876 | 806 | 671 | 815 | 713 | 499 | 208 | 285 |
| Õhutransport | 96 | 101 | 140 | 39 | 64 | 35 | 34 | 11 | 17 |
| Kodumajapidamised kokku | 1 292 | 1 319 | 1 615 | 1 671 | 1 733 | 1 821 | 1 772 | 1 558 | 1 647 |
Suurimad biomassi põletamisest tekkinud CO₂ heitkoguste allikad õhuheitmete arvepidamise järgi | 2013 – 2021
Ühik: tuhat tonni
| 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Töötlev tööstus | 490 | 490 | 587 | 635 | 602 | 659 | 737 | 757 | 815 |
| Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine | 1 232 | 1 239 | 1 344 | 1 472 | 2 013 | 2 033 | 2 432 | 2 323 | 2 732 |
| Kodumajapidamised kokku | 2 120 | 2 138 | 2 120 | 2 242 | 2 094 | 2 457 | 2 047 | 2 558 | 2 182 |
Suurimad F-gaaside heitkoguste allikad õhuheitmete arvepidamise järgi | 2013 – 2021
Ühik: CO₂ ekvivalenttonni
| 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük | 4 433 | 4 641 | 5 047 | 6 217 | 4 656 | 5 642 | 7 055 | 5 734 | 6 359 |
| Töötlev tööstus | 39 764 | 44 307 | 43 957 | 47 711 | 50 468 | 51 902 | 51 064 | 32 040 | 35 189 |
| Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine | 137 | 140 | 151 | 176 | 121 | 129 | 131 | 129 | 144 |
| Kodumajapidamised kokku | 30 182 | 32 037 | 33 858 | 34 364 | 35 810 | 36 104 | 32 978 | 27 176 | 28 497 |
Blogi
Rohepöördega ei saa oodata
Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.
Blogi
Aeg loodusele
Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).
Blogi
Tarbimispausil planeet Maa
Täna, 22. aprillil toimub juba 50. korda rahvusvaheline Maa päev, mida tähistatakse sellel aastal digitaalselt. Maa päeva aastal 2020 ilmestab teatav vaikus. Ei, see ei ole vaikus, mille eest hoiatas legendaarne looduskaitsja ja kirjanik Rachel Carson 1962. aastal oma bestselleris „Hääletu kevad“ (linnudki ei laula, kuna taimemürgid on hävitanud kõik laululinnud). Hetkel on meil teistsugune vaikus.
Statistikaameti rakendused
Vaata ka
Kas leidsid, mida otsisid?