Rahvaloendusega kogutud terviseandmete avaldamiseni on jäänud

Kliima

Inimkonna üheks suuremaks väljakutseks peetakse kliimamuutust. Väidetavalt põhjustavad seda inimtegevuse tagajärjel atmosfääri paiskuvad kasvuhoonegaaside heitkogused. Kliimamuutust aitavad leevendada ökosüsteemid, nagu metsad, veekogud ja sood, mis seovad õhku paisatavat süsihappegaasi.

Kliimastatistika annab ülevaate kasvuhoonegaaside õhuheitmete kogusest Eestis. Nende andmete alusel näeme, mis täpsemalt on kasvuhoonegaaside tekkepõhjus.

Kliimastatistika annab infot

  • kasvuhoonegaaside heitkogustest SKP ja ühe elaniku kohta;
  • energiasektori kasvuhoonegaaside heitkogustest;
  • süsinikdioksiidi, metaani ja dilämmastikoksiidi heitkogustest;
  • kui palju süsinikdioksiidi seovad ökosüsteemid.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste andmete alusel prognoositakse kliimamuutust ja rakendatakse riiklikke meetmeid sellega kohanemiseks.

Kasvuhoonegaaside heitkogus elaniku kohta 8,7 CO₂ ekvivalenttonni
-20,9%
2020
Kasvuhoonegaaside heitkogus SKP euro kohta 0,5 kg
-20,0%
2020
Kasvuhoonegaaside netoheide (sh LULUCF ehk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektor) 12,9 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti
-10,1%
2020
Kasvuhoonegaasid transpordisektorist 2 232,5 miljonit tonni CO₂ ekvivalenti
-7,0%
2020
Süsinikdioksiidi heitkogus 9,3 miljonit tonni
2020
Süsihappegaasi sidumine ökosüsteemides 0,93 miljonit eurot
2020
Metaani heitkogus 43,8 tuhat tonni
2020
Dilämmastikoksiidi heitkogus 3,1 tuhat tonni
2020
Kasvuhoonegaaside heitkogused SKP kohta | 2011–2020
Kasvuhoonegaaside heitkogused elaniku kohta | 2012–2020
Suurimad CO₂ heitkoguste allikad (v.a biomassi põletamisest) õhuheitmete arvepidamise järgi | 2008 – 2020
Ühik: tuhat tonni
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 312 218 155 184 332 364 223 210 192 222 235 214 174
Töötlev tööstus 2 563 1 515 1 344 1 752 1 794 2 014 2 448 2 306 1 708 1 928 2 098 2 386 1 761
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 12 036 9 850 14 483 14 004 12 766 14 453 13 370 10 342 13 000 13 941 12 819 7 050 4 772
Maismaaveondus ja torutransport 638 665 1 049 877 763 1 027 850 739 771 865 888 862 818
Veetransport 611 380 373 312 790 900 668 551 404 448 344 260 292
Õhutransport 129 95 87 108 130 96 102 140 39 64 35 34 11
Kodumajapidamised kokku 851 955 916 1 147 887 891 1 048 1 336 1 199 1 122 1 115 1 104 984

Suurimad biomassi põletamisest tekkinud CO₂ heitkoguste allikad õhuheitmete arvepidamise järgi | 2008 – 2020
Ühik: tuhat tonni
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Töötlev tööstus 319 360 509 542 471 474 471 562 611 581 640 737 735
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 751 863 1 278 1 200 1 131 1 193 1 190 1 288 1 417 1 943 1 965 2 439 2 301
Kodumajapidamised kokku 1 838 1 950 2 025 1 953 2 186 2 052 2 052 2 031 2 157 2 021 2 378 1 911 2 493

Suurimad F-gaaside heitkoguste allikad õhuheitmete arvepidamise järgi | 2008 – 2020
Ühik: CO₂ ekvivalenttonni
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 5 441 5 161 4 862 5 003 3 814 4 578 4 849 5 330 6 743 5 026 5 703 7 044 5 725
Töötlev tööstus 34 930 33 632 39 785 43 018 38 422 39 402 43 583 43 435 47 185 49 251 51 407 50 866 31 754
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 255 133 144 150 135 137 143 156 186 120 134 131 130
Kodumajapidamised kokku 22 678 22 938 20 795 21 587 29 774 32 493 33 777 36 019 37 318 38 583 37 160 34 262 27 878

Blogi

Rohepöördega ei saa oodata

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.
Loe edasi 19. august 2022
Blogi

Aeg loodusele

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).
Loe edasi 5. juuni 2020
Blogi

Tarbimispausil planeet Maa

Täna, 22. aprillil toimub juba 50. korda rahvusvaheline Maa päev, mida tähistatakse sellel aastal digitaalselt. Maa päeva aastal 2020 ilmestab teatav vaikus. Ei, see ei ole vaikus, mille eest hoiatas legendaarne looduskaitsja ja kirjanik Rachel Carson 1962. aastal oma bestselleris „Hääletu kevad“ (linnudki ei laula, kuna taimemürgid on hävitanud kõik laululinnud). Hetkel on meil teistsugune vaikus.
Loe edasi 22. aprill 2020