Rahvaloendusega kogutud elamistingimuste andmete avaldamiseni on jäänud

Säästev areng

Säästva arengu rubriigi statistika annab ülevaate, kuidas Eesti täidab ülemaailmse säästva arengu tegevuskava eesmärke.

ÜRO tippkohtumisel 2015. aastal seati ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja võeti vastu tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“, kus on 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki.

Säästva arengu komisjon on kinnitanud Eesti jaoks asjakohased näitajad, et mõõta eesmärkide täitmist. Eestile on oluline ka kultuuriruumi teema, mis üleilmsetest eesmärkidest ei tulene.

Suundumuste jälgimine ja võrdlemine aitab analüüsida ning mõtestada Eesti jätkusuutlikkust, mis on nii Eestis kui ka ülemaailmselt oluliste otsuste langetamise alus.

Püsiva suhtelise vaesuse määr 14,4 %
2020
Tervena elada jäänud aastad 56,5
-1,7%
2021
Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises 30,1 %
2020
Kasvuhoonegaasid transpordisektorist, tuhat tonni CO₂ ekvivalenti 2 233 tuhat tonni CO2 ekvivalenti
-7,0%
2020
Olmejäätmete ringlussevõtu määr 28,9 %
2020
Ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi töölkäijate osatähtsus 33,9 %
2021
Uudis

Tõetamm näitab, kuidas Eestil läheb

Statistikaamet ja riigikantselei tutvustasid täna uut veebirakendust Tõetamm. See on riigi oluliste näitajate mõõdupuu ja annab lihtsalt, ausalt ning erapooletult pildi sellest, kuidas riigil läheb.
Loe edasi 17. oktoober 2019
Blogi

Jätkusuutlik areng kui üleilmne mitmevõistlus

Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.
Loe edasi 5. detsember 2018