Rahva ja eluruumide loenduse alguseni on jäänud

Sport

Spordiharrastajaid on üha rohkem ja nende osatähtsus elanikkonnas kasvab pidevalt. Igaüks võib leida endale meeldiva spordi- ja liikumisala, olgu see kerge metsajooks, rühmatrenn spordiklubis, pallimäng või jõusaalitreening.

Eesti on seadnud eesmärgi, et aastaks 2030 tegeleb meil liikumise ja spordiga vähemalt kaks kolmandikku elanikest. Tervislik eluviis lisab tervena elatud aastaid ja pikendab eluiga.

Spordistatistikast saab teada,

  • kui palju on liikumisharrastajaid;
  • kes on keskmine spordiharrastaja;
  • mis spordialad on kõige populaarsemad;
  • kui palju on spordikoolides õppureid;
  • kui palju on olümpiaalade harrastajaid;
  • kui palju on sporditreenereid;
  • kui palju on spordiorganisatsioone, -klubisid ja -koole.

Spordistatistika aitab analüüsida inimeste liikumisharjumusi ja spordieelistusi ning hinnata, kui palju lisandub ühe või teise spordialaga tegelejaid.

Liikumisharrastuse osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas viimase 12 kuu jooksul 60,5 %
Spordiorganisatsioonides spordialade harrastajate arv 168 954
1,1%
2019
Spordiorganisatsioonides spordiharrastajad soo ja vanuserühma järgi
Spordiorganisatsioonides spordiharrastajad maakonna järgi
Uudis

Eestis on kõige enam kulturismi ja fitnessi harrastajaid

Eesti spordiklubisid külastas eelmise aasta lõpu seisuga regulaarselt 177 400 harrastajat, kellest enam kui pooled olid alla 20-aastased noored. Ehkki mehed treenivad klubides rohkem, on viimastel aastatel üha kiiremini kasvanud ka naisharrastajate arv.
Loe edasi 5. märts 2021
Blogi

Spordivõistlusi käib vaatamas iga kolmas Eesti elanik

Spordivõistluste külastamine on kultuurielus osalemise üks võimalusi ning ligi kolmandik Eesti elanikest on vähemalt korra aastas mõne spordisündmuse pealtvaatajaks, selgub Statistikaameti 2017. aasta kultuuris osalemise uuringust. Spordiüritustele kaasaelajaid on igas maakonnas ja vanuses.
Loe edasi 16. juuli 2018