Talispordi harrastajate lemmikalad on murdmaasuusatamine ja jäähoki

Blogi
Postitatud 16. veebruar 2022 17:25 , Statistikaameti analüütik Riina Leinbock

Veel loetud päevad saame kaasa elada taliolümpiamängudele. Eestist sõitis Pekingisse 26 sportlast, kuid talispordipisikuga on nakatunud oluliselt rohkem eestimaalasi. Spordiregistri põhjal treenis Eesti spordiklubides ja -koolides eelmisel aastal 184 300 harrastajat, neist 7130 ehk ligi 4% tegeles talispordialadega. Kõige enam talispordi harrastajaid 100 000 elaniku kohta oli Valga- ja Võrumaal.

Nende numbrite põhjal võib tunduda, et talisportlasi on meil siiski suhteliselt vähe. Tuleb aga arvestada, et täpset statistikat saame teha vaid organiseerunud harrastajate ehk nende kohta, kes on end mõne spordiklubi või -kooliga sidunud. Samas treenivad paljud individuaalalade harrastajad, eriti täiskasvanud, iseseisvalt ja osalevad ka võistlustel. Nemad täiendavad kahtlemata harrastajate hulka, kuid ei kajastu käeolevas ülevaates.

Viimase viie aasta jooksul kasvas talialade registreeritud harrastajate arv 12% ehk 6370 sportijalt 7130 peale. Kõige enam suurenes jäähoki, mäesuusatamise ja iluuisutamise, vähenes aga murdmaasuusatamise, suusaorienteerumise ning mitme teise ala harrastajate arv.

Talialad on populaarsemad Lõuna-Eestis

Talialade populaarsus erineb maakonniti oluliselt. Suuremates maakondades on harrastajaid küll arvuliselt rohkem, näiteks Harjumaal ligi 3300, Ida-Virumaal üle 900 ja Tartumaal ligi 860, aga arvestades maakondade rahvaarve, eristuvad teistest selgelt paarikümne tuhande elanikuga Valga- ja Võrumaa.

Valgamaal, kus asub ka Eesti talvepealinn Otepää, tegeleb kõigist Eestis registreeritud harrastajatest talispordiga 12,7% ja Võrumaal 11,4% (Eesti keskmine on 3,9%). Neis maakondades on kõige populaarsemad murdmaa- ja mäesuusatamine, kahevõistlus, suusaorienteerumine, laskesuusatamine, jäähoki jt. Mõnedes Kesk- ja Lääne-Eesti maakondades on aga talialasid harrastavaid klubisid vähe ja sporditakse rohkem individuaalselt.

Kõige populaarsemad olid murdmaasuusatamine, jäähoki ja iluuisutamine

Möödunud aastal harrastati spordiklubides ja -koolides kokku 15 talispordiala (distsipliini). Populaarseimad neist olid murdmaasuusatamine (1990 harrastajat), jäähoki (1960 harrastajat) ja iluuisutamine (1290 harrastajat). Kõige vähem treeniti klubides suusahüppeid, mootorkelgusporti ja jääpalli.

Murdmaasuusatamist harrastati üle Eesti ja kolmeteistkümnes maakonnas oli see kõige populaarsem taliala. Vaid Ida-Virumaal oli murdmaasuusatamine harrastajate arvult teine ja Harjumaal kolmas ala.

Jäähoki oli populaarsuselt esimene taliala Harjumaal ja Ida-Virumaal. Kõigist Eesti klubide jäähokimängijatest treenisid pooled Harjumaal ja veerand Ida-Virumaal. Populaarne oli jäähoki ka Tartu- ja Viljandimaal.

Iluuisutamist harrastati vaid nelja maakonna spordiklubides või -koolides – Harjumaal, Tartumaal, Ida-Virumaal ning Viljandimaal, seejuures treenis Harjumaal iluuisutamist kaks kolmandikku kõigist Eesti iluuisutajatest.

Kümnest populaarsemast talialast kaheksa puhul oli nendega tegelejate seas ülekaalus alla 20-aastased noored, kõige enam oli neid kahevõistluse, iluuisutamise ja mäesuusatamise harrastajate seas (86-88%). Vaid kurlingu ja suusaorienteerumise põhilised harrastajad olid 20-aastased ja vanemad (vastavalt 93% ja 78%). Naiste hulgas olid populaarseimad alad iluuisutamine, kurling ja mäesuusatamine.

Harrastajaks loetakse vähemalt viieaastast Eestis elavat inimest, kes harrastab spordiorganisatsioonis spordiala ükskõik mis tasemel regulaarselt vähemalt üks kord nädalas hooaja või poolaasta jooksul. Andmed on saadud Eesti Spordiregistrist.

Foto: Shutterstock