Jäätmed ja ringmajandus

Maailmas toodetakse rohkem kui jõutakse tarbida. Pidevalt kasvav jäätmete hulk tekitab kõikjal probleeme. Prügimäele jõuavad ka esemed, mida saaks taaskasutada või ümber töötada. Ohtlike jäätmete ladestamine mõjutab pinnase, joogivee ja õhu kvaliteeti. Järjest enam tuleb tähelepanu pöörata jäätmete ja mitmesuguste materjalide õigele sorteerimisele, koguste vähendamisele ning korduvale kasutamisele, et säästa loodusvarasid ja keskkonda.

Jäätmestatistikast saab teada, kui palju

  • tekib Eestis igal aastal prügi;
  • jäätmetest ladustatakse prügilates
  • jäätmetest võetakse taaskasutusse;
  • jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks;
  • tekib olmejäätmeid ühe elaniku kohta.

Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmekäitluse korraldamiseks ja jäätmekäitluse arendamiseks riigis. Ülevaade jäätmete kasutamisest aitab tõsta keskkonnateadlikkust.

Jäätmeteke 23,52 miljonit tonni
-6,76%
2018
Ohtlike jäätmete teke 10,97 miljonit tonni
-0,95%
2018
Jäätmete ladestamine prügilatesse 10,13 miljonit tonni
-23,45%
2018
Jäätmete põletamine energiatootmiseks 370,9 tuhat tonni
2018
Jäätmete taaskasutu 9,55 miljonit tonni
-0,61%
2018
Olmejäätmete teke 535,49 tuhat tonni
4,25%
2018
Olmejäätmete teke elaniku kohta 405,1 kg
3,9%
2018
Olmejäätmete ringlussevõtu määr 28,0 %
2018
Ohtlike jäätmete taaskasutus määr 6,9 %
2018
Jäätmeteke | 2011 - 2019
Olmejäätmete teke elaniku kohta | 2010 - 2018
Jäätmete ladestamine prügilasse | 2010 - 2018
Jäätmete käitlemine | 2010 - 2018
Ühik: tuhat tonni
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
Jäätmete taaskasutus, tuhat tonni 7 139 11 965 13 147 11 693 8 059 9 390 7 834 9 606 9 547

Blogi

Kuhu liigud, Eesti prügi?

Iga eestlane tekitab ühes aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid. Kiiduväärt on, et paljude teiste Euroopa riikide elanikega võrreldes oleme küll suhteliselt kasinad prügitekitajad, ent olmejäätmete tekkivad kogused suurenevad Eestis siiski iga aastaga.
Loe edasi 20. september 2019