Palk ja tööjõukulu
Tööl käies teenib inimene tasu ehk palka, mis on kokkuleppeline hüvitis töökohustuste täitmise eest. Peale summa, mida tööandja maksab töötajale, tasub tööandja sellelt ka tööjõumaksud, mis koos palgaga moodustavad tööjõukulu.
Palk on oluline sissetulekuallikas, mille peamine eesmärk on katta inimese kulutusi elukohale, toidule ja transpordile ning muid põhivajadusi. Seepärast on seadusega reguleeritud, milline on madalaim palk, mida täistöökohaga töötajale võib töö eest maksta. Selline alampiir on välja töötatud töötaja heaolu kaitseks.
Palga- ja tööjõustatistika annab järgmist infot:
- milline on tegevusalade keskmine brutokuupalk ja brutotunnipalk;
- kui palju erineb keskmine brutokuupalk ja brutotunnipalk maakondades;
- kas kõrgema tasuga töökohad paiknevad eraettevõtetes või avalikus sektoris;
- millised on töötajate tunnitasud ametialade, tegevusalade, haridustasemete, vanuserühmade, tööstaaži ja lepinguliikide järgi;
- millest koosnevad tööandja kulutused töötajatele ja milline on iga kulutuse osa kogu kulust;
- kui palju on Eestis vabu ametikohti ja kui paljud inimesed on liikunud ühelt ametikohalt teisele;
- mitu tööstreiki on Eestis toimunud, kui kaua need kestsid ja kui palju inimesi neis osales;
- kui suur on meeste ja naiste palgalõhe eri tegevusaladel.
Palgastatistikat kasutatakse tööviljakuse mõõtmiseks, riiklike majandusotsuste langetamiseks, trendide jälgimiseks ja tööturu muutuste hindamiseks.
Keskmine brutokuupalk
1 448 eurot
2,9%
2020
Keskmine brutotunnipalk
8,7 eurot
3,0%
IV KVARTAL 2020
Keskmine tööjõukulu kuus töötaja kohta
2 032 eurot
2,9%
IV KVARTAL 2020
Hõivatud ametikohtade arv
598 436
0,2%
III KVARTAL 2020
Vabade ametikohtade arv
8 689
-26,9%
III KVARTAL 2020
Keskmine brutokuupalk | 2016 IV kvartal - 2020 IV kvartal
Ühik: eurot
2016 IV kvartal | 2017 I kvartal | 2017 II kvartal | 2017 III kvartal | 2017 IV kvartal | 2018 I kvartal | 2018 II kvartal | 2018 III kvartal | 2018 IV kvartal | 2019 I kvartal | 2019 II kvartal | 2019 III kvartal | 2019 IV kvartal | 2020 I kvartal | 2020 II kvartal | 2020 III kvartal | 2020 IV kvartal | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kokku – kõik tegevusalad | 1 182 | 1 153 | 1 242 | 1 201 | 1 271 | 1 242 | 1 321 | 1 291 | 1 384 | 1 341 | 1 419 | 1 397 | 1 472 | 1 404 | 1 433 | 1 441 | 1 515 |
Keskmine brutotunnipalk | 2016 IV kvartal - 2020 IV kvartal
Ühik: eurot
2016 IV kvartal | 2017 I kvartal | 2017 II kvartal | 2017 III kvartal | 2017 IV kvartal | 2018 I kvartal | 2018 II kvartal | 2018 III kvartal | 2018 IV kvartal | 2019 I kvartal | 2019 II kvartal | 2019 III kvartal | 2019 IV kvartal | 2020 I kvartal | 2020 II kvartal | 2020 III kvartal | 2020 IV kvartal | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kokku – kõik tegevusalad | 7,1 | 7,1 | 7,5 | 7,2 | 7,7 | 7,4 | 7,5 | 7,5 | 7,9 | 7,9 | 8,2 | 8,0 | 8,4 | 8,4 | 8,7 | 8,3 | 8,7 |
Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta | 2016 IV kvartal - 2020 IV kvartal
Ühik: eurot
2016 IV kvartal | 2017 I kvartal | 2017 II kvartal | 2017 III kvartal | 2017 IV kvartal | 2018 I kvartal | 2018 II kvartal | 2018 III kvartal | 2018 IV kvartal | 2019 I kvartal | 2019 II kvartal | 2019 III kvartal | 2019 IV kvartal | 2020 I kvartal | 2020 II kvartal | 2020 III kvartal | 2020 IV kvartal | |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Kokku – kõik tegevusalad | 1 597 | 1 556 | 1 673 | 1 618 | 1 716 | 1 667 | 1 771 | 1 733 | 1 855 | 1 798 | 1 900 | 1 870 | 1 974 | 1 876 | 1 815 | 1 933 | 2 032 |
Uudis
Keskmine brutokuupalk suurenes vaatamata keerulisele aastale
Statistikaameti andmete kohaselt oli keskmine brutokuupalk 2020. aastal 1448 eurot, mis on 2,9% suurem kui aasta varem. Viimati oli brutopalga aastakasv nii tagasihoidlik kümme aastat tagasi. Alates 2011. aastast on aastakasv olnud stabiilselt üle 5%, ületades mitmel korral ka 7% piiri.
Uudis
Palgarakendusse lisandusid 2020. aasta neljanda kvartali mediaanpalgad
Statistikaameti palgarakendus täienes möödunud aasta neljanda kvartali mediaanpalkade andmetega. Aasta lõpu andmed näitavad, kas ja kuivõrd palgatase majutuse ja toitlustuse tegevusala ametites taastus ning millised muutused toimusid meditsiinisektoris.
Blogi
Töötavad välistudengid ja -vilistlased tõid Eestisse üle 13 miljoni euro maksutulu
Eesti ülikoolide tasemeõppes õppis 2019/2020. õppeaastal rohkem välisüliõpilasi kui kunagi varem: 5520 välisüliõpilast 5528 õppekohal. Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel välisüliõpilaste majanduslikku mõju Eestis töötamise kaudu. Vaatasime, millistesse valdkondadesse välistudengid peamiselt tööle lähevad ja milline on nende maksupanus Eestis töötades nii õpingute ajal kui ka lõpetamise järgselt.
Statistikaameti rakendused
Vaata ka
Välisviited