Rahvakultuur
Rahvakultuur hõlmab rahva pärimuslikku ainelist ja vaimset kultuuri ning kombeid. Rahvatants, koorilaul, puhkpillimuusika ja rahvuslik käsitöö aitavad alal hoida traditsioone, harrastusteatrite ja rahvakultuuriseltside tegevus, vaimse kultuuripärandi ja pärimuskultuuriga tegelemine säilitab ning tõstab eneseteadvust.
Rahvakultuuri statistikast saab teada järgmisi andmeid:
- kui palju meil on rahvakultuuri harrastajaid ja juhendajaid;
- mis maakondades on rahvakultuuri harrastamine populaarseim;
- kes harrastavad rahvakultuuri;
- kuidas rahvakultuuri harrastajad jagunevad valdkonniti;
- kui suur on harrastuskollektiivide arv igas maakonnas ja Eestis kokku;
- kui palju meil on rahvakultuuri viljelevaid asutusi ja organisatsioone.
Rahvakultuuri andmeid avaldame maakonna, vanuse, harrastajate soo ja rahvusliku koosseisu järgi.
Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi elushoidmine ja traditsioonide püsimine. Selleks kogume igal aastal andmeid, kui suur osa Eesti inimestest rahvakultuuriga tegeleb ja mis on populaarsemad harrastused.
Rahvakultuuri harrastajate arv
79 753
-3,4%
2020
Rahvakultuuri harrastuskollektiivide arv
4 572
-2,0%
2020
Harrastuskollektiivide juhtide arv
4 302
-8,6%
2020
Rahvakultuuri harrastajad | 2020
Rahvakultuuri harrastajad maakonna järgi | 2020
Harrastuskollektiivide arv | 2011–2020
Blogi
Kas laulu- ja tantsupeod hoiavad ka tulevikus noori rahvakultuuri juures?
Hiljuti sai selgeks, et järgmine noorte laulu- ja tantsupidu toimub koroonakriisi tõttu plaanitust aasta hiljem. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock analüüsis selle otsuse taustal, kuidas on noorte koorilauljate ja rahvatantsijate arv ajas muutunud ning mil määral on see seotud laulu- ja tantsupidudega.
Uudis
Koorilaulu või rahvatantsuga tegeles mullu 59 000 harrastajat
Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 82 500 rahvakultuuri harrastajat, kellest 59 000 tegeles koorilaulu või rahvatantsuga. Tuhande elaniku kohta oli kõige enam harrastajaid Võrumaal ja kõige vähem Ida-Virumaal.
Blogi
Iga kolmeteistkümnes eestimaalane külastab mõnd pärimusmuusikafestivali
Eestis toimub igal aastal erinevaid suvetuure, kontserte ja muusikafestivale, mis meelitavad kohale palju muusikasõpru. Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust ilmnes, et 2017. aastal külastas iga teine eestimaalane viimase 12 kuu jooksul mõnd kontserti. Kontserdikülastajatest iga neljas osales mõnel pärimusmuusikafestivalil ehk folgil.
Rakendused