Rahvaloendusega kogutud terviseandmete avaldamiseni on jäänud

Elurikkuse kaitse ja maakasutus

Elurikkus on kõigi inimeste ühine vara, mida on vaja hoolikalt hoida. Ökosüsteemide ja liikide kaitsmine ning säästlik kasutamine aitavad vähendada inimese põhjustatud keskkonnasurvet ja looduskatastroofe. Terved ja sidusad ökosüsteemid leevendavad ka kliima soojenemise mõju.

Ülemaailmse säästva arengu eesmärk on säilitada ja parandada looduslike elupaikade olukorda ning tagada elu ja liigirikkus maakeral.

Elurikkuse kaitse, maakasutuse ja bioloogilise mitmekesisuse kohta avaldame järgmisi andmeid:

  • ökosüsteemide pindalad ja ökosüsteemiteenuste pakkumine
  • looduskaitse ja kulutused;

Statistika alusel saab kavandada looduskaitset ja elurikkuse arengut, töötada välja toetuste süsteemi ja rakendada maastike ning elupaikade mitmekesisuse säilitamise meetmeid.

Ökosüsteemide arvepidamine pakub infot ökosüsteemide pindala, nende omanike ja pakutavate teenuste kohta. Arvepidamine jaguneb kahte suuremasse ossa: ökosüsteemide pindalade konto ning ökosüsteemiteenuste pakkumine ja kasutamine rahalistes ühikutes.

Ökosüsteemide pindalade konto väljendab Eesti territooriumil paiknevate ökosüsteemide pindalasid nii põhiliste ökosüsteemiklasside kaupa kui ka detailsemal tasemel ning ka jagatuna maa omaniku liikide ja majandustegevusalade kaupa. Vaata tabeleid ja üldistatud andmeid interaktiivse rakenduse prototüübis.

Ökosüsteemiteenuste pakkumise ja kasutamise tabelid kajastavad mitmete oluliste turule minevate ökosüsteemiteenuste vooge teenuseid pakkuvate ökosüsteemide ja teenuste kasutajate kaupa.

Üksikasjalikum teave rakendatud metoodika kohta on avaldatud aastatel 2019–2021 Eurostati kaasrahastusega tehtud ökosüsteemikontode arendamise metoodikaaruannete, mis on avaldatud aastatel 2020 ja 2021

Tutvu ka 2021. aasta juunis toimunud metoodikaseminari videosalvestusega

Loodud ökosüsteemide arvepidamise statistika on eksperimentaalne ning teenuste loend ja teenuste hindamise meetodid on veel täpsustamisel ja võivad aja jooksul muutuda. Eksperimentaalstatistika tulemused võivad kõrvale kalduda riikliku statistika sellistest traditsioonilistest nõuetest nagu harmoneeritus, kaetus, ajaline ja geograafiline võrreldavus ning järele proovitud ja kontrollitud metoodika.

 

Ökosüsteemiteenuste pakkumine (turuhinna, kuludel põhinevad ja avaldatud eelistuste kaudu hinnatavad teenused) | 2019

Ühik: tuhat eurot
  Pakkumine kokku Mets Niit Põld Soo Tehisala Rannik Veekogu Muu
Kokku 758 048 549 726 45 371 70 298 61 407 18 397 997 11 612 240
Varustusteenused kokku 456 846 362 003 13 618 45 293 35 911 .. 9 .. 12
Loomasööt 23 568 .. 12 302 11 266 .. .. .. .. ..
Põllumajandustoodang 32 272 .. .. 32 272 .. .. .. .. ..
Rohtne biomass bioenergia tootmiseks 134 .. 46 88 .. .. .. .. ..
Marjad, seened 18 578 18 021 5 .. 552 .. .. .. ..
Ulukiliha 8 712 5 263 1 265 1 667 496 .. 9 .. 12
Puit 338 602 338 602 .. .. .. .. .. .. ..
Turvas 34 863 .. .. .. 34 863 .. .. .. ..
Metsaseeme 116 116 .. .. .. .. .. .. ..
Regulatsiooniteenused kokku 120 536 97 769 12 060 2 815 767 7 100 1 .. 24
Kliima regulatsioon – süsiniku sidumine 78 340 78 340 .. .. .. .. .. .. ..
Õhukvaliteedi regulatsioon 11 068 6 325 1 351 2 193 668 522 .. .. 10
Tolmeldamine 31 128 13 104 10 709 621 99 6 578 1 .. 14
Kultuuriteenused kokku 180 666 89 954 19 693 22 190 24 729 11 297 986 11 612 204
Rekreatsioon 135 455 65 315 13 478 13 832 21 787 8 963 899 11 033 149
Jahipidamine 35 038 20 363 5 098 7 489 2 011 .. 33 .. 45
Keskkonnaharidus 10 172 4 277 1 116 869 931 2 334 55 580 10

".." – Andmed puuduvad või nähtust ei esinenud
Alusandmed statistika andmebaasis: KK091

 

Ökosüsteemiteenuste pakkumine (hinnatud deklareeritud eelistuste meetoditel) | 2019

Ühik: tuhat eurot

  Pakkumine kokku Mets Niit Põld Soo Tehisala Rannik Veekogu Muu
Kokku 45 564 22 049 14 061 .. 9 455 .. .. .. ..
Varustusteenused kokku 6 513 3 147 1 551 .. 1 815 .. .. .. ..
Ravimtaimed 4 172 1 700 1 551 .. 921 .. .. .. ..
Marjad, seened 2 341 1 447 .. .. 894 .. .. .. ..
Regulatsiooniteenused kokku 32 134 16 177 10 039 .. 5 917 .. .. .. ..
Kliima regulatsioon – süsiniku sidumine 12 868 6 151 4 014 .. 2 703 .. .. .. ..
Õhukvaliteedi regulatsioon 4 902 3 271 .. .. 1 631 .. .. .. ..
Tolmeldamine 3 316 1 777 1 539 .. .. .. .. .. ..
Muldade viljakuse säilitamine 4 076 2 200 1 876 .. .. .. .. .. ..
Elupaikade säilitamine/pakkumine 6 972 2 778 2 611 .. 1 584 .. .. .. ..
Kultuuriteenused kokku 6 917 2 724 2 471 .. 1 722 .. .. .. ..
Rekreatsioon 3 342 1 302 1 200 .. 841 .. .. .. ..
Keskkonnaharidus 3 576 1 423 1 272 .. 881 .. .. .. ..

".." – Andmed puuduvad või nähtust ei esinenud
Alusandmed statistika andmebaasis: KK093

Kaitstavate alade pindala osatähtsus Eesti maismaaterritooriumist 19,5 %
2021
Euroopa Liidu tähtsusega vähemalt soodsas seisundis elupaigatüüpide osatähtsus 57,0 %
2022
Kaitstavate metsade osatähtsus Eesti metsamaa pindalast 17,6 %
2021
Ökosüsteemi pindala jaotus omaniku liigi ja ökosüsteemi tüübi järgi | 2020
Maismaa pindala maakasutuse järgi kliimaaruandes | 1989 – 2020
Ühik: tuhat hektarit
1989 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
Metsamaa 2 362 2 364 2 366 2 370 2 375 2 380 2 386 2 391 2 397 2 403 2 409 2 415 2 419 2 423 2 426 2 430 2 433 2 435 2 438 2 439 2 440 2 441 2 442 2 443 2 444 2 445 2 445 2 445 2 445 2 444 2 444 2 444
Põllumaa 1 055 1 055 1 053 1 051 1 048 1 043 1 038 1 032 1 025 1 018 1 012 1 007 1 002 999 995 992 990 987 985 984 983 982 982 981 981 981 982 983 984 985 986 986
Rohumaa 294 293 292 292 291 292 293 295 298 300 302 304 306 307 307 307 306 304 302 300 297 296 294 292 289 286 283 281 278 276 275 275
Looduslikud mittemajandatavad märgalad 402 402 402 402 402 401 401 401 400 400 400 400 400 399 399 399 398 398 397 397 397 396 396 395 395 395 395 394 394 394 393 393
Turbakaevandusalad 33 33 33 33 33 33 33 33 32 32 32 31 31 31 31 31 31 31 31 32 33 33 33 34 34 34 34 35 35 35 35 35
Asustusalad 338 337 337 337 336 336 336 335 335 334 334 333 333 333 334 335 336 338 340 341 343 345 346 348 350 351 353 355 356 358 359 360
Muu maa 51 51 51 50 50 49 48 48 47 46 46 45 44 43 42 42 41 41 41 41 41 41 41 41 41 41 41 41 42 42 42 42
Kokku 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534 4 534

Blogi

Rohepöördega ei saa oodata

Rohepööre ei ole teisejärguline teema, mille saab kõrvale heita, kuni koroonakriis, inflatsioon ja Ukraina sõda lahenduse leiavad. Rohepöördega tuleb tegeleda nüüd ja praegu, leidsid Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas, Tartu ülikooli professor Aveliina Helm, Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo ja Statistikaameti keskkonnastatistika juht Kaia Oras Arvamusfestivalil statistikaameti korraldatud arutelus.
Loe edasi 19. august 2022
Blogi

Aeg loodusele

Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).
Loe edasi 5. juuni 2020