Mets

Eesti on metsarikkamaid riike maailmas. Mets katab ligi poole Eesti maismaast. Siinsed metsad paistavad silma liigirohkusega, mis on säilinud looduslikult uuenenud metsade suure osa ja võõrpuuliikide vähesuse tõttu. Metsaalad on olulised süsinikuringes, sidudes puittaimedes ja metsamullas atmosfääri süsinikku.

Puit on üha olulisem taastuvenergiaallikas ja hinnatud tooraine ning ehitusmaterjal. Puidust valmivad uksed, aknad, majad ja mööbel, mida müüakse koduturul ning eksporditakse ka mujale riikidesse.

Metsastatistikast saab ülevaate,

  • kui suur on Eesti metsavaru;
  • milline on puistute juurdekasv aastas;
  • kui suur on Eesti metsamaa pindala;
  • milline on kaitstud metsamaade osatähtsus kõigist metsamaadest;
  • kui suur on raiemaht aastas.

Metsastatistika põhjal saab hinnata, kui elujõulised ja tootlikud on Eesti metsad ning kui hästi on riiklikult tagatud metsade uuenemine ja säilimine.

2024. aasta detsembris valmis arendusena 2022. aasta andmete kohta koostatud metsa arvepidamine, mille metoodikakirjeldusi ja tulemusi  saab näha antud töö aruandes  ning  tabelitest.   Töö on valminud keskkonnaarvepidamiste arendusprojektina ning kaasrahastatud Eurostati poolt (101113157 — 2022-EE-EGD).

Raiemaht SMI alusel 11,74 miljonit m³
-2,82%
2023
Lageraie pindala SMI alusel 32,0 tuhat ha
-1,8%
2023
Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal 150,26 miljonit tonni
-0,74%
Metsamaa pindala 2,35 miljonit ha
0,70%
2024
Puistute üldvaru 452,75 miljonit m³
-0,21%
2024
Puistute varu juurdekasv aastas 7,2 m³/ha
-1,4%
2024
Territooriumi metsasus 51,6 %
2024
Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaast 18,4 %
2023
Raiemahu suhteline viga, SMI alusel 10,1 %
2023
Metsaga ja metsata metsamaa pindala | 2005–2024
Rangelt kaitstava metsamaa osatähtsus metsamaa kogupindalast | 2004–2023
Raie mahu suhe juurdekasvu majandataval metsamaal | 2004–2016
Raie statistilise metsainventuuri alusel | 2004 – 2023
Ühik: m³/ha
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Koguraie 110 118 105 109 104 104 115 105 121 115 132 130 146 153 146 127 121 115 120 107
Uuendusraie 212 258 264 262 242 223 237 243 266 248 252 242 263 273 276 262 253 267 278 266
Hooldusraie 67 62 51 48 48 46 44 39 40 43 44 44 45 45 46 42 43 36 39 39
Muu raie 25 64 43 40 12 22 31 35 54 41 50 30 38 49 32 29 20 23 31 26

Metsa pindala, puistute pindala | 2005 – 2024
Ühik: tuhat ha
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Metsamaa pindala 2 271 2 269 2 265 2 229 2 217 2 222 2 235 2 250 2 269 2 296 2 311 2 314 2 331 2 331 2 333 2 326 2 326 2 325 2 334 2 351
Puistute pindala 2 107 2 114 2 117 2 083 2 071 2 081 2 090 2 102 2 116 2 136 2 147 2 143 2 158 2 149 2 142 2 121 2 118 2 111 2 122 2 136

Seotud süsiniku kogus puitses biomassis metsamaal puuliigi järgi | 1994 – 2023
Ühik: tuhat tonni
1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Mänd 42 230 42 786 43 341 43 897 44 453 45 579 49 261 47 178 47 379 46 940 49 348 49 313 51 575 54 015 54 764 55 150 55 238 55 232 55 826 57 137 58 411 58 690 58 207 57 587 56 898 56 499 55 008 54 210 53 195 52 235
Kuusk 25 569 25 905 26 242 26 578 26 915 26 451 28 825 28 861 28 497 28 545 28 909 28 548 28 323 27 710 27 631 27 078 27 739 28 368 28 727 29 391 30 817 31 042 31 923 32 474 32 219 31 830 31 302 30 014 29 034 28 422
Kask 36 182 36 658 37 134 37 610 38 086 38 193 39 764 40 104 40 128 40 470 40 458 40 618 39 861 39 645 39 584 40 988 42 133 44 335 45 177 45 751 45 142 45 612 45 246 45 488 44 873 45 019 44 260 43 675 43 373 43 574
Haab 7 307 7 403 7 499 7 595 7 691 9 221 8 261 8 298 8 299 8 058 7 833 7 765 7 701 7 616 7 715 7 847 7 917 8 215 8 153 8 283 8 184 8 336 8 533 8 849 8 889 9 079 9 115 8 884 8 869 9 069
Sanglepp 3 664 3 712 3 761 3 809 3 857 3 488 3 940 4 138 3 840 4 142 4 271 4 212 4 037 4 311 4 461 4 576 4 598 4 930 5 138 5 224 5 146 5 465 5 572 5 721 5 571 5 584 5 524 5 452 5 423 5 498

Blogi

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.
Loe edasi 25. aprill 2019