Rahvastikuprognoos

Mis juhtub paarikümne aasta pärast rahvastikuga, kui jätkub praegune majanduslik ja poliitiline areng ning praeguste teadmiste kohaselt ennustatavad sündimuse, suremuse ja rändetrendid? Rahvastikuprognoos näitab, kuidas muutub rahvastiku koosseis, kui jätkub teatud tüüpi käitumine.

Rahvastikuprognoose koostades pikendatakse praeguseid suundumusi tulevikku. Arvestada aga tuleb paljusid muutujaid, näiteks laste arvu ja sünnitajate vanust, suremust eri vanuserühmades, rändava rahvastiku vanusejaotust ja kuidas see kõik ajas muutub. Samuti jälgitakse, kuidas käituvad meiega demograafiliselt sarnased riigid ja kuidas on ennustanud Eesti demograafilist tulevikku rahvusvaheliste statistikaorganisatsioonide (ÜRO, Eurostat) teadlased. Isegi ühtlase muutuse korral on alati alternatiivseid võimalusi, rääkimata ootamatutest kriisidest meil või naaberriikides, mis võivad suundumusi mõjutada.

Rahvastikuprognoosides arvutatakse iga järgmise aasta rahvastik sündimuse, suremuse ja rände trendide alusel soo ja vanuse järgi.

Rahvastikuprognoosist selgub,

  • kuidas muutub rahvaarv;
  • milliseks kujuneb Eesti sündide ja surmade arv;
  • kui suur ja mis suunas on välisrände mõju;
  • milliseks kujuneb rahvastiku vanuseline koosseis ehk kui suure osa moodustavad lapsed, noored, sünnitusealised, tööealised ja pensioniealised elanikud.
Prognoositud rahvaarv 2080 1 179 667
Blogi

Statistikaameti andmekool #8: Kas Eesti rahvaarv jõuab 2085. aastaks 1,4 miljonini?

Majandusprognoosidest räägitakse sageli, kuid sama oluline on ka rahvaarvu prognoosimine. Sarnaselt majandusprognoosidele on siin oma roll nii andmetel kui ekspertteadmistel. Eelmise rahvastikuprognoosi avaldas statistikaamet aastal 2019. Pärast seda on aset leidnud mitu rahvastikku oluliselt mõjutavat sündmusi nagu koroonapandeemia ja sõda Ukrainas. Seetõttu on tarvis prognoosi uuendada. Blogis selgitame, kuidas see käib.
Loe edasi 2. mai 2024
Blogi

Mihkel Servinski: laste sünd näitab piirkonna elujõulisust

Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski teab, et laste sünd on piirkonna üks olulisemaid elujõulisuse mõõdikuid. Seda mõjutab aga oluliselt piirkonnas elavate sünnitusealiste naiste arv. Milline on nende näitajate hetkeseis Eestis ja mida näitab prognoos?
Loe edasi 18. jaanuar 2022
Uudis

Elame järjest kauem, aga tervena elatud aastad lühenevad

Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal meeste oodatav eluiga sünnimomendil 73,9 ja naistel 82,4 aastat. Mõlema soo esindajate eluiga on pikenenud, meestel veidi rohkem. Tervena elavad mehed 52,8 ja naised 55,6 eluaastat. Veel aasta tagasi näitas arvutus meestele ligi kaks ja naistele üle kolme aasta pikemat eluiga tervena.
Loe edasi 4. september 2019

29. mail on statistikaameti infotelefon suletud. Vabandame ebamugavuste pärast!