Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

Sotsiaalset tõrjutust võib kogeda inimene, kes elab suhtelises vaesuses ehk allapool toimetulekupiiri, sügavas materiaalses ilmajäetuses või leibkonnas, kus tööealised liikmed osalevad tööturul minimaalselt. Sotsiaalset tõrjutust võib soodustada väike sissetulek, mistõttu ei saa endale lubada elementaarseid elutingimusi ega püsiesemeid, näiteks maksta üüri või tasuda kommunaalkulude eest, süüa täisväärtuslikku toitu, puhata kodust eemal, soetada auto, pesumasin või telefon.

Sotsiaalse tõrjutuse taseme mõõtmiseks ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste sotsiaal-majanduslike tunnuste kirjeldamiseks avaldame andmeid järgmiste näitajate kohta:

  • suhteline ja absoluutne vaesus;
  • ilmajäetus;
  • kaasatus tööturul ja töö intensiivsus leibkonnas;
  • makseraskustes leibkonnad.

Sotsiaalse tõrjutuse mõõtmiseks kasutavad kõik Euroopa Liidu riigid Laekeni indikaatoreid, mis annab võimaluse võrrelda Eesti arengut teiste liikmesriikidega.

221,4 eurot
2,8%
2019
Ilmajäetuse määr 7,6 %
2019
Gini koefitsient 0,26
2011
Püsiva suhtelise vaesuse määr 16,7 %
2018
Pikaajalise töötuse määr 0,9 %
2019
Väga pikaajalise töötuse määr 0,4 %
2019
Halva või väga halva tervisega isikute osatähtsus madalaimas sissetulekukvintiilis 27,2 %
2019
Uudis

Suhtelises vaesuses elas eelmisel aastal 284 300 Eesti elanikku

Möödunud aastal elas suhtelises vaesuses 21,7% ja absoluutses vaesuses 2,4% Eesti elanikkonnast, teatab statistikaamet. Suhtelist vaesust kogevate inimeste osatähtsus vähenes 2017. aastaga võrreldes 0,2 protsendipunkti ja absoluutset vaesust kogevate inimeste osatähtsus 0,3 protsendipunkti.
Loe edasi 18. detsember 2019
Blogi

Eesti 15 aastat Euroopa Liidus

Tänavu tähistasime Eesti taasiseseisvumise 28. aastapäeva. Et ligikaudu poole sellest ajast oleme olnud ka Euroopa Liidu liikmed, siis oli kohane teha ülevaade Eesti arengust Euroopa Liidus oldud aja jooksul.
Loe edasi 21. august 2019