Rahvaloendusega kogutud terviseandmete avaldamiseni on jäänud

Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus

Sotsiaalset tõrjutust võib kogeda inimene, kes elab suhtelises vaesuses ehk allapool toimetulekupiiri, sügavas materiaalses ilmajäetuses või leibkonnas, kus tööealised liikmed osalevad tööturul minimaalselt. Sotsiaalset tõrjutust võib soodustada väike sissetulek, mistõttu ei saa endale lubada elementaarseid elutingimusi ega püsiesemeid, näiteks maksta üüri või tasuda kommunaalkulude eest, süüa täisväärtuslikku toitu, puhata kodust eemal, soetada auto, pesumasin või telefon.

Sotsiaalse tõrjutuse taseme mõõtmiseks ja sotsiaalses tõrjutuses elavate inimeste sotsiaal-majanduslike tunnuste kirjeldamiseks avaldame andmeid järgmiste näitajate kohta:

  • suhteline ja absoluutne vaesus;
  • ilmajäetus;
  • kaasatus tööturul ja töö intensiivsus leibkonnas;
  • makseraskustes leibkonnad.

Sotsiaalse tõrjutuse mõõtmiseks kasutavad kõik Euroopa Liidu riigid Laekeni indikaatoreid, mis annab võimaluse võrrelda Eesti arengut teiste liikmesriikidega.

233,6 eurot
5,9%
2021
Ilmajäetuse määr 7,0 %
2022
Gini koefitsient 0,33
2021
Püsiva suhtelise vaesuse määr 14,4 %
2020
Pikaajalise töötuse määr 1,7 %
2021
Väga pikaajalise töötuse määr 0,4 %
2019
Halva või väga halva tervisega isikute osatähtsus madalaimas sissetulekukvintiilis 27,9 %
2022