Andmehaldus

Andmeid on palju ja neid tekib pidevalt juurde. Andmed kaotavad andmehalduseta suure osa oma väärtusest. Andmehaldust on vaja, et õiged andmed oleks kiiresti leitavad ja efektiivselt kasutatavad.

Andmehalduse abil saab:

  1. leida andmetest kiiresti õige teabe;
  2. osutada andmete alusel teenuseid, teha menetlus- ja muid otsuseid;
  3. esitada andmeid juhtimisotsuste langetamiseks analüüsi ja statistikana.

 

Andmehaldus

Miks on asutusel vaja hästi korraldatud andmehaldust?

Asutustele vajalikes kiiretes muutustes on hästi korraldatud andmehaldus üks edukuse nurgakive. Selle suurem kasu on aja ja raha kokkuhoid. Kolmas kasutegur selgub, kui töötajad vahetuvad. Hästi korraldatud andmehalduse korral saavad uued töötajad asuda kiiresti andmeid kasutama.

Kuidas alustada andmehalduse korraldamist?

Alustuseks tuleb määrata kindlaks, kes asutuses andmehalduse eest vastutab, ja koostada tegevuskava. Esimene ülesanne on saada ülevaade andmestikest ja teha selgeks, mis andmehulki on vaja haldama hakata, ja seejärel need kirjeldada ehk katalogiseerida.

Mis on andmehalduse laiemad eesmärgid?

Andmehalduse laiem eesmärk on aidata korraldada andmete kasutamist ja kaitset. Andmete kasutamisest tõuseb kasu, mistõttu on oluline võimaldada andmete taaskasutamist. Sama tähtis on ka taaskasutamist kontrollida, veendumaks, et andmed oleksid kaitstud. Kui taaskasutamine on võimalik, saab hakata vähendama andmete dubleerivat küsimist ja rakendada andmete ühekordse küsimise (once-only) põhimõtet.

Milline on statistikaameti roll andmehalduse korraldamisel?

Avaliku teabe seaduse ja riikliku statistika seaduse kohaselt on statistikaameti ülesanne koordineerida andmehaldust. Statistikaameti tegevus ei dubleeri teisi avaliku sektori ülesandeid infoühiskonna, infoühiskonnateenuste ja riigi infosüsteemi arendamisel, isikuandmete kaitsmisel ja küberturvalisuse tagamisel, vaid keskendub järgmistele andmehalduse nõuetele:

  1. omada ajakohast ja sisulist ülevaadet andmekogudest ja andmestikest, mis on kasutusel analüüsides ja statistikas;
  2. ühtlustada andmekirjeldusi, et andmestikud, sh avaandmed, oleks kiiresti leitavad, andmed oleks kirjeldatud üks kord ja kvaliteetselt, mis võimaldaks vajalikke andmeid mõista ja toetaks nende kasutusele võtmist;
  3. jälgida andmekvaliteeti ja parandada seda, et kasutajad saaksid kiiresti veenduda, et andmed on õiged, täielikud ja ajakohased.

Andmehaldusega on seotud klassifikaatorite kasutamine. Statistikaamet juhib klassifikaatorite süsteemi ja jälgib, et andmekogudes ja infosüsteemides kasutataks samu klassifikaatoreid. Samuti koordineerib statistikaamet rahvusvaheliste klassifikaatorite ülevõtmist ja infosüsteemides kasutatavate ühetaoliste objektide loendite ühtlustamist ja neist klassifikaatorite loomist.          

Kuidas statistikaamet andmehaldust koordineerib?

Andmehalduse koordineerimiseks on tegevuskava ja koostöövõrgustik. Andmehalduse tegevuskavas on kirjas ülesanded ja vastutajad 2021. ja 2022. aastaks.

Statistikaamet keskendub andmekogudes ja analüütilistes andmestikes olevatele andmetele, kuid mitte meediafailidele või tekstikorpustele, digitaalsele kultuurile või pärandile. Kuna statistika allikate ring avardub, lisandub ka andmeteta valdkondi ja andmetüüpe, näiteks ruumi- ja infoühiskonna teenuste andmeid.

Milliste tarkvararakendustega andmehaldust teha?

Andmetest ülevaate saamiseks kasutatakse andmekataloogi rakendusi, kus on nimekiri halduse all olevatest andmestikest ja nende kirjeldusest. Statistikaamet koos Riigi Infosüsteemi Ametiga arendab välja asutustele andmekirjelduse töövahendit (RIHAKE), milles on võimalik asutuste andmestikud kirjeldada ja edastada kirjeldus masinloetavalt Riigi Infosüsteemi Haldussüsteemi (RIHA). Andmekirjeldust võib hallata ka andmemudelitena. Andmekataloogi ja andmekirjeldusi saab koostada ja andmekvaliteeti jälgida ka väga tavaliste rakendustega, nagu Excel või Jira.