Lõimumine

Tänapäeva Eestis elab peale eestlaste ka muust kultuuri- ja keeleruumist inimesi. Lõimumine peaks tagama, et Eestis oleks hea elada kõigil olenemata nende rahvusest või emakeelest. Inimestel peab olema võimalus siin elada, töötada ja õppida ning osaleda ühiskondlikus elus ka siis, kui nende juured on Eestist kaugemal.

Iga inimene saab anda oma panuse, et meie ühiskonnas oleks hea elada. Selleks peab kõiki ühiskonnarühmi aktseptima ja üksteisest lugu pidama.

Lõimumisstatistika kajastab eesti keelest erineva koduse keelega, muu kui eesti kodakondsuse ja päritoluga inimrühmade

  • hariduse omandamist;
  • tööhõives osalemist;
  • sotsiaal-majanduslikku toimetulekut;
  • elamistingimusi.

Lõimumisstatistika näitajad aitavad hinnata, milline on teisest rahvusest inimeste elu Eestis ja kui sidus ning tolerantne on ühiskond. Lõimumisnäitajad on teiste valdkondade statistika osa.

Vene kodakondsusega isikute suhtelise vaesuse määr 33,8 %
2022
Muu kodakondsusega isikute suhtelise vaesuse määr 35,1 %
2022
Hõivatute arv vene kodukeelega isikute hulgas 196,2 tuhat
2,5%
2022
Hõivatute arv muu kodukeelega isikute hulgas 12,8 tuhat
5,8%
2022
15–74-aastaste mitteaktiivsete arv immigrantrahvastiku hulgas 66,7 tuhat
0,2%
2022
Vene rahvusest isikute töötuse määr 8,1 %
2022
Muust rahvusest isikute töötuse määr 5,8 %
2022
Välispäritolu rahvastik 399 384
9,1%
2023

Uudised

Selle teemaga seotud uudised puuduvad.