Keskkonnakaitse rahastamine

Keskkonnahoidlike tarbimis- ja tootmisharjumuste kujunemist toetavad riigi rakendatavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnamaksude kehtestamine, mille osa kogumaksutulus on aastate jooksul suurenenud. Keskkonnamaksudega püütakse leevendada inimtegevuse negatiivset mõju keskkonnale ja vähendada keskkonnasaastet. Keskkonnamaksud on näiteks saaste-, energia- ja transpordimaksud.

Keskkonnakaitse rahastamise statistikast leiab infot nii keskkonnakaitsele tehtud kulutuste, keskkonnatoetuste, kui ka riigile tasutud maksude kohta.

Keskkonnakaitse rahastamise statistikast saab teada, kui palju

• kulutatakse keskkonnakaitsele ja kui suured on investeeringud;
• investeerivad keskkonnakaitsesse tootmisettevõtted ja kes on suurimad investeerijad;
• laekub keskkonnamakse ettevõtetelt ja kodumajapidamistelt;
• tarbitakse keskkonnakaitseteenuseid;
• ning mis keskkonnakaitse või ressursisäästu valdkonda ja millisele majandussektorile toetusi makstakse

Keskkonnakaitse rahastamise andmeid kasutatakse keskkonnakaitse meetmete rakendamise planeerimisel ja ökoloogilise maksureformi seirel, et suurendada keskkonnakoormuse maksustamist, vähendades samal ajal tööjõumakse. 

Keskkonnatoetuse ja samalaadsete siirete jagunemisest Eestis on valminud töö, mis kirjeldab, kuidas 2020. aastal on keskkonnatoetusi jagatud - kes on rahastusallikad, millised majandussektorid on kasusaajad ja missuguseid keskkonnakaitse valdkondi on rahastatud ning mis mahus. Valminud tööga saab tutvuda siin

Metoodikaarendusest keskkonna- ja ressursisäästlikumate kaupade tootmise ja tarbimise kohta Eestis saab lugeda siin

Antud töö annab ülevaate valitud keskkonnakaupadest, mida on Eestis toodetud ja/või tarbitud ning kui palju on valitud tooted kallimad kui nende levinumad alternatiivid.

Üleval viidatud tööd on valminud pilootprojektina ning kaasrahastatud Eurostati poolt (101022852 — 2020-EE-ENVACC) .