Uudis
Uudis
Infotunnis tutvustatakse, milline on välisüliõpilaste panus Eesti majandusse
Kui paljud Eestis õppivad välistudengid töötavad siin ning jäävad Eestisse tööle ka pärast lõpetamist? Millistes valdkondades ja piirkondades on neid kõige rohkem? Ja kui suurt majanduslikku tulu nad oma töötamisega Eestile toovad?
Uudis
Eesti alustab koostööd Euroopa Liidu ja Rootsiga Ukraina statistikasüsteemi reformide käivitamiseks
Koos Eesti, Rootsi ja Euroopa Liiduga edendab Ukraina oma statistikasüsteemi reforme algatuse kaudu, mille eesmärk on toetada riigi ülesehitust ja EL-iga integreerumist.
Uudis
Lastega perede argipäev: rohkem kokkuhoidu, kuid mitte laste arvelt
1. juunil tähistatakse Eestis rahvusvahelist lastekaitsepäeva, mille eesmärk on muu hulgas pöörata tähelepanu laste heaolule ja arenguvõimalustele. Viimase, 2020. aastal läbi viidud üle-euroopalise leibkonna eelarve uuringu andmetel sõltuvad lastega perede tarbimisvalikud Eestis suuresti pere suurusest ja võimalustest.
Uudis
Statistikaamet avaldas värsked konjunktuuribaromeetrite andmed
Täna, 26. mail avaldas statistikaamet esmakordselt ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute tulemused. Andmed on leitavad statistikaameti andmebaasist.
Uudis
Eesti keskkonnakaitsekulutused kasvasid 821 miljoni euroni
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2023 ligi 56% ehk 527 miljonilt 821 miljoni euroni. Võrreldes 2022. aastaga kasvasid kulutused 2023. aastal 13%. Keskkonnakaitsekulutuste osakaal SKP-s on võrreldes 2014. aastaga vähenenud.
Uudis
2022. aastal panustas Eesti keskkonnakaitsesse ligi 715 miljonit eurot
Statistikaameti andmetel suurenesid Eesti keskkonnakaitsekulutused reaalväärtuses aastatel 2014–2022 ligi 37%, see tähendab 527 miljonilt 715 miljoni euroni. Kulud keskkonnakaitsele olid suurimad jäätmekäitluse valdkonnas, kus need ulatusid 347 miljoni euroni. Keskkonnakaitseinvesteeringuid tehti enim ehk 75 miljoni euro eest vee- ja pinnasekaitse ning reoveekäitluse valdkonnas.
Blogi
Investeerime planeeti
Homme, 22. aprillil tähistatakse Maa päeva. Maa päev keskendub tänavu taas looduse kaitseks vajalikele investeeringutele ning küsib, kas kõik on mõistnud oma vastutust Maa ees. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras tutvustab statistikablogis, kui palju on Eesti keskkonda investeerinud.
Blogi
Värvitu, lõhnatu ja maitsetuna on vesi parim
Täna, 22. märtsil on rahvusvaheline veepäev, mis keskendub sellele, kuidas kiirendada veega seotud probleemide lahendamist. Veega seotud küsimustest Eestis kirjutab statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Blogi
Keskkonnakaitse võib olla ka tuluallikas
Keskkonnakaupade ja teenuste turul ehk edaspidi rohemajanduses on Eesti oluline tootja, kui arvestada meie väiksust, kirjutas statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Blogi
Kui homme oleks maailma lõpp, kas siis istutaksin ma täna puu?
Täna tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva. Sel aastal on Maa päeva juhtivaks teemaks planeeti investeerimine (#InvestInOurPlanet). Maa päev on läbi aastate keskendunud paljuski just igaühe teadlikkuse tõstmisele. Seekordsel tähtpäeval rõhutatakse, et teadlikkusest üksi on vähe ja tegelikud muudatused eeldavad investeeringuid. Keskkonnainvesteeringuid analüüsis statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Blogi
Eestimaa on aina mahedam
Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.
Blogi
Aeg loodusele
Looduse ja keskkonna kasutusele on lisandunud nüüd ka teine pool – lisaks võtmisele anname järjest enam tagasi. Tagasi anname oma aega, mis on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda selleks, et keskkond säiliks puhtamana ja negatiivne keskkonnamõju oleks väiksem. Tänase ülemaailmse keskkonnapäeva teema ongi aeg loodusele (time for nature).
Uudis
Eestis oli ELi suurim energiakasutusega seotud süsinikdioksiidi heitkoguse langus
Eurostati hinnangul vähenes 2019. aastal fossiilkütuste põlemisel tekkinud süsinikdioksiidi (CO2) heitkogus Euroopa Liidu (ELi) riikidest enim Eestis. Heitkoguse langus võrreldes 2018. aastaga oli 22,1%.