Kui homme oleks maailma lõpp, kas siis istutaksin ma täna puu?
Täna tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva. Sel aastal on Maa päeva juhtivaks teemaks planeeti investeerimine (#InvestInOurPlanet). Maa päev on läbi aastate keskendunud paljuski just igaühe teadlikkuse tõstmisele. Seekordsel tähtpäeval rõhutatakse, et teadlikkusest üksi on vähe ja tegelikud muudatused eeldavad investeeringuid. Keskkonnainvesteeringuid analüüsis statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Järjest paremad teadmised maailmas toimuvast on avanud meie silmad terve rea nähtuste suhtes: muutuv kliima, reostuse kuhjumine, ökoloogiliste protsesside vähene säilenõtkus. Samuti on mõistetud, et lisaks paljudele teistele maad asustavatele liikidele vajab kaitset ka inimene ise. Mitmetest neist nähtustest on saamas tõsine probleem ja nüüdseks on suhteliselt abstraktsest keskkonnakaitse liikumisest saanud võitlus inimeste tervise, perekondade tuleviku ja elukeskkonna eest.
Ka Euroopa roheline kokkulepe (European Green Deal) osutab investeeringutele kui ühele peamisele hoovale Euroopa Liidu (EL) kliima- ja keskkonnapoliitika rakendamisel. EL investeeris 2020. aastal keskkonnakaitseteenuste osutamiseks vajalikesse varadesse (nt reoveepuhastid, jäätmekäitlusseadmed, seadmed puhtamaks tootmiseks) esialgsete hinnangute kohaselt kokku 54 miljardit eurot.
Eestis investeeriti 2019. aastal keskkonnakaitsesse 111,2 miljonit eurot ja 2020. aastal esialgsetel andmetel 135,1 miljonit eurot. Kas seda on palju või vähe? Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduseni („Puhas planeet kõigi jaoks“). Kliimaneutraalsuse saavutamine eeldab investeeringuid energiatõhususe suurendamiseks, uute taastuvate ressursside kasutuselevõtuks, transpordi ja tööstuse ümberkorraldamiseks, aga ka uute lahenduste leidmiseks biomajanduses, looduslike süsinikusidujate kasutuse arendamiseks ning tõenäoliselt ka süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise väljatöötamiseks ning rakendamiseks. Samuti eeldab liigi- ja koosluste kaitse ning ringmajanduse valdkonnas seatud eesmärkideni jõudmine uute tootmis- ja tarbimisharjumuste algatamist ning juurutamist.
Millele ja kui palju investeerisime Eestis 2019. aastal
Vee- ja pinnasekaitse on viimastel aastatel olnud suurim valdkond, kuhu investeeringuid on suunatud. Reoveekäitlusesse investeerimise tüüpilised näited on reoveekäitluseks vajalike rajatiste ehitamine, reoveetorustike renoveerimistööd, kanalisatsioonisüsteemide rajamine, uute hooldusautode soetamine. 2019. aasta andmete kohaselt investeeriti reoveekäitluse valdkonda 33 miljonit eurot. Pinnase ja põhjavee kaitse tähendab aga ka suurte saastekollete likvideerimist, mistõttu kuluski enamik sellesse valdkonda investeeritud 23,1 miljonist eurost just jääkreostuse kõrvaldamisele.
Igal aastal tekib tootmises ja tarbimises täiendav kogus jäätmeid. Selleks et keskkonda sattuvate jäätmete hulk väheneks, on tähtis jäätmeid tõhusalt käidelda. Seega on teine suur keskkonnakaitsevaldkond jäätmekäitlus, mille investeeringud on suunatud suures osas käitlusrajatiste loomisele, aga ka jäätmete kogumisvahendite, sh veokipargi uuendamisele. Samuti on olulised investeeringud arendusprojektidele, mida 2019. aasta andmete põhjal tehti 19 miljoni ulatuses.
Bioloogilise mitmekesisuse kaitseks on vaja säilitada looduslikke alasid. Selleks investeeriti 2019. aastal ligi 21 miljonit eurot, millest osa tuli riigimetsa majandamise keskuselt (RMK) ja teine osa riigi muudelt asutustelt. RMK-väline raha investeeriti peamiselt üleeuroopalise looduskaitsealade võrgustiku NATURA 2000 tegevuse toetamiseks.
Õhu- ja kliimakaitse valdkond, milles võiks eeldada suurimaid investeeringuid pärast Pariisi kliimaleppe sõlmimist 2015. aastal, näitab aga rahavoogude mõistes varasemaga võrreldes pigem langustrendi: kui 2014. ja 2015. aastal paigutati sellesse valdkonda ligi 100 miljonit eurot aastas, siis 2019. aastal vaid 18,2 miljonit. Siiski on ka viimaste aastate suurimad rahasüstid suunatud just süsinikdioksiidi heitmete vähendamisele soojatootmisel ja ka läbi kaugküttetrasside lekkekindluse tagamise.
Kes siis on suurimad keskkonnakaitsesse panustajad? Hinnangud sektorite kaupa näitavad, et kõige suurema panuse keskkonnainvesteeringutesse annavad ettevõtted – 2019. aastal lausa 93%. Need keskkonnakaitseinvesteeringud hõlmavad nii turul keskkonnakaitseteenuseid (nt jäätme- või reoveekäitlus) pakkuvate ettevõtete kui ka tavaliste tootmisettevõtete kapitalikulusid. Tootmisettevõtted ei müü keskkonnateenuseid turul, vaid tegelevad keskkonnakaitsega ettevõtte sees, et piirata oma põhilise tootmise negatiivseid keskkonnamõjusid. Näiteks energeetikaettevõte, kes puhastab oma tegevusest tulenevaid heitgaase või toiduainetööstuse ettevõte, kes puhastab heitvett.
Investeeringute rahastus on tihti põimunud ehk investeeringuid ettevõtlussektori jääkreostuse likvideerimiseks toetab keskkonnainvesteeringute keskus (KIK), kuid kaasatud on ka ettevõtete omavahendid. Samuti kuulub ettevõtlussektorisse suur looduskaitseinvesteeringute tegija RMK.
Keskkonnakaitsekulutused, mitte ainult investeeringud
Kui keskkonnakaitseinvesteeringud peegeldavad seda, kui palju kulutame selleks, et kaitsta keskkonda tulevikus enam kui tänapäeval, siis keskkonnakaitsekulutused näitavad laiemalt, kui palju kulutame keskkonnakaitsele, käideldes näiteks tekkinud jäätmeid ja ehitades keskkonnakaitserajatisi. Väga olulistele keskkonnakaitseinvesteeringutele lisaks tehakse keskkonnakaitseks jooksevkulutusi, mis ületavad investeeringute mahu mitmekordselt. Keskkonnakaitselisi jooksevkulutusi tehti 2019. aastal rohkem kui 530 miljoni euro eest.
Keskkonnakaitsekulutused kokku (jooksevkulutused ja investeeringud) ulatusid 2019. aastal 614,8 miljoni euroni. Absoluutväärtustes on kulutused keskkonnakaitseks viimastel aastatel küll kasvanud, aga nende osatähtsus SKP-s on siiski vähenenud (2,6% 2014. aastal vs. 2,2% 2019. aastal). Kui võrrelda teiste valdkondadega, siis ületasid keskkonnakaitsekulutused aga riigikaitsekulutuste ning teadus- ja arendustegevuse kulutuste mahu.
Eesti panus ei ole väike
Eesti keskkonnakaitseinvesteeringute ja keskkonnakaitsekulutuste näitajad ei ole EL riikidega võrreldes sugugi väikesed, pigem vastupidi. Keskkonnakaitseinvesteeringute suhte mõttes SKP-sse (0,7%) oleme viimaste võrdlusandmete alusel Tšehhi järel teisel kohal.
Kui vaadata keskkonnakaitsekulutuste osatähtsust võrdluses SKP-ga, oleme liikmesriikide hulgas viiendal positsioonil Belgia, Austria, Tšehhi ja Hollandi järel, mis tähendab, et enamikus riikides on nende kulutuste maht Eestist veelgi madalam.
„Kui ka homme oleks maailma lõpp, siis täna istutaksin õunapuu“, on öelnud Martin Luther. Selle aasta Maa päeva teema on planeeti investeerimine. Tulevikulootuse sõnum kutsub ka selle aasta Maa päeval üles ühelt poolt vaatama kaugemale, teisalt aga keskenduma tegudele ja tänasele päevale.
Inimese südamesse mahub nii elu hoidmise kui ka hävitamise tung. Teravnenud päevapoliitika taustal on keskkonnakaitse teemal oht tahaplaanile jääda. Siiski on keskkonnakaitse fookus jätkuvalt tõdemusel, et muudatused on meie endi kätes ja investeerimine on muudatuste tegemise paratamatu osa.
Rahvusvahelise Maa päeva kohta saab lisa vaadata siit: Earth Day 2022 | Invest in Our Planet™.
Lisainfot leiab statistikaameti keskkonna valdkonnalehelt ja andmebaasist.
Rahvusvahelised võrdlusandmed on leitavad Eurostati andmebaasist.