Leibkonnad

Leibkonna moodustavad enamasti ühisel pinnal elavad inimesed, kes jagavad omavahel eelarvet või toitu. Leibkond muutub aja jooksul: kui laps sirgub suureks ja hakkab iseseisvalt majandama, siis ei kuulu ta enam samasse leibkonda, vaid moodustab uue. Ühises eluruumis võib elada ka mitu leibkonda. Kui inimene elab üksinda, siis on ta üksikisikust leibkond. Seega ei võrdu leibkondade arv perekondade arvuga.

Kui palju on Eestis leibkondi ja kuidas nad elavad?

  • Leibkondade üldandmed näitavad, kui palju on Eestis leibkondi, nende keskmist suurust ja tüüpe, paiknemist maakonniti ja kuidas on leibkondade majanduslik olukord Eestis aastate jooksul muutunud.
  • Leibkonna eelarve annab ülevaate leibkondade kulutustest aastas ühe leibkonnaliikme kohta. Siit saab teada, kui palju kulutavad leibkonnad toidule, eluasemele, rõivastele, transpordile või näiteks väljas söömisele.
  • Leibkonna elamistingimused annavad ülevaate leibkondade eluruumide seisundist ja probleemidest; asukohast; elamute tüüpidest ja vanusest ning ka sellest, milline on eluruumide kütmisvõimalus.
Leibkondade üldarv 626,5 tuhat
0,1%
2021
Lastega leibkondade arv 155,9 tuhat
0,3%
2021
Lasteta leibkondade arv 470,6 tuhat
0,0%
2021
Leibkonnaliikme kulutused 5 723,4 eurot aastas
-2,4%
2020
Leibkonnaliikme kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 1 300,4 eurot aastas
4,7%
2020
Leibkonnaliikme kulutused eluasemele 932,6 eurot aastas
1,9%
2020
Hea või väga hea eluruumi seisundiga leibkonnad 76,2 %
2020
Korterelamutes elavad leibkonnad 57,8 %
2020
Pesemisvõimalusega leibkonnad 93,0 %
2020
Leibkonnaliikmete eluruumi probleemid | 2021
Lastega leibkonnad | 2014–2021
Leibkonnaliikme kulutused aastas | 2019–2020
Blogi

Peaaegu veerand Eesti eluruumidest on püsielaniketa

Hiljuti avaldatud 2021. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmete kohaselt on Eestis registrite põhjal 175 690 püsielaniketa (tava)eluruumi, mis moodustab 24% kõikidest eluruumidest. Püsielaniketa elamispindade osatähtsus on kahe loenduse vahelisel ajal märgatavalt suurenenud: 2000. aastal oli asustamata 13% eluruumidest, 2011. aastal 16%. Milliseid eluruume loetakse asustamata eluruumideks ning millistes piirkondades on asustamata eluruumide osakaal kõige suurem?
Loe edasi 2. august 2022
Blogi

Millal jõuab kriis leibkondade rahakotti?

Kriisijutud on kestnud juba rohkem kui aasta, kuid paljude jaoks võib majanduskriis jääda vaid pealkirjaks meedias. Reaalsuseks saab see alles siis, kui seda oma rahakoti peal kogeda. Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Leesment uuris leibkonna eelarve uuringu andmete põhjal, kas ja kuidas mõjutab kriis inimeste majanduslikku heaolu.
Loe edasi 11. juuni 2021