Põllumajandus

Põllumajandus on traditsioonilisemaid tegevusharusid Eesti majanduses. Põllumajandussaadused on toonud toidu meie lauale juba aastatuhandeid. Ka tänapäeval on põllumajandus Eestis tähtsal kohal, varustades toiduga nii meid kui ka välisriike ning andes tööd paljudele kohalikele elanikele.

Põllumajandusstatistika annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast kuu, kvartali ja aasta seisuga. Avaldame nii kogu Eesti kui ka maakondade põllumajandusnäitajaid, sealhulgas:

  • taimekasvatus (pinnad, saagid, väetamine);
  • loomakasvatus (elusloomad, loomakasvatustoodang, kokkuostuhinnad);
  • piima kasutamine (piimatoodete tootmine);
  • mahepõllumajandus;
  • põllumajandustulu tekkimine (toodangu väärtus, kulud ja lisandväärtus);
  • põllumajandusmaa müügi- ja rendihinnad;
  • saaduste tarbimine;
  • tööjõud ja muu tulutoov tegevus;
  • tootmismeetodid;
  • põllumajandusmajapidamiste suurus ja tüübid.

Põllumajandusstatistikat kasutatakse selleks, et hinnata sektori käekäiku, jälgida toodangut ja selle tarbimissuundi ning seirata toidujulgeolekut.

  • Põllumajanduse majandusliku arvepidamise andmed on rahvamajanduse arvepidamise alus.
  • Põllumajandusmaa hindade statistika kajastab, kuidas on põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused mõjutanud maa hinda.
  • Põllumajandustoodangut ja kokkuostuhindu kasutatakse põllumajanduse majandusarvestuses.
  • Tarbimisandmed peegeldavad riiklikke vajadusi ja tarbimissuundi.
  • Põllumajandussaaduste koguste kohta andmeid kogudes on võimalik hinnata riigi isevarustatuse taset.

Suur osa põllumajandusstatistikast kogutakse Euroopa Liidus ühtlustatult. Statistika põhjal koostatakse analüüse ja arengukavasid ning hinnatakse Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tulemuslikkust.

Põllumajandusstatistika annab olulist teavet ka teistele valdkondadele. Näiteks keskkonnapoliitikas kasutatakse põllumajandusnäitajaid kasvuhoonegaaside riikliku inventuuri koostamisel ning nitraadi- ja vee raamdirektiivi ja HELCOM-i Läänemere tegevuskava aruandluses.

Kasutatav põllumajandusmaa 987 785 ha
0,2%
2023
Mahepõllumajanduskultuuride pind 231 011 ha
1,9%
2022
Teraviljasaak 1 200 666 tonni
-21,5%
2023
Kartulisaak 84 860 tonni
8,8%
2023
Piimatoodang 222 629 tonni
7,1%
IV KVARTAL 2023
Lihatoodang 29 200 tonni
-0,1%
IV KVARTAL 2023
Munatoodang 44 967 tuhat tk
-0,9%
IV KVARTAL 2023
Kokkuostetud piima keskmine hind 426,9 eurot/tonn
1,5%
DETSEMBER 2023
Põllumajandustoodangu väärtus 1 359 859,1 tuhat eurot
-16,6%
2023
Põllumajandusmaa ja -kultuuride kasvupind | 2021 – 2023
Ühik: hektarit
2021 2022 2023
Kasutatav põllumajandusmaa 986 672 986 206 987 785
Põllumaa 699 632 707 319 711 325
Teravili 367 117 361 823 352 148
Nisu 179 998 180 971 173 565
Talinisu 135 921 152 737 146 537
Suvinisu 44 077 28 234 27 028
Rukis 11 900 13 318 16 903
Oder 121 522 116 390 112 326
Talioder 24 527 35 433 37 636
Suvioder 96 994 80 957 74 690
Kaer 40 008 36 869 35 722
Suviteraviljade segu 334 286 185
Tritik 7 394 5 130 6 644
Tatar 5 961 8 859 6 803
Kaunvili 48 972 48 833 53 338
Põldhernes 33 096 37 255 42 717
Põlduba 15 829 11 434 10 537
Muu kaunvili 48 144 84
Kartul 3 370 3 381 3 457
Söödajuurvili 285 785 83
Tehnilised kultuurid 85 313 95 655 82 849
Raps ja rüps 78 848 86 448 76 486
Taliraps ja -rüps 66 934 77 680 70 201
Suviraps ja -rüps 11 913 8 768 6 285
Õlilina 198 116 77
Kanep 4 338 6 826 4 243
Ravim- ja maitsetaimed 1 236 1 049 823
Muud tehnilised kulturid 694 1 216 1 220
Söödakultuurid põllumaal 178 225 179 588 185 584
Haljasmais 13 019 16 191 19 189
Tera- ja kaunvili haljassöödaks 8 266 11 089 24 855
Muud üheaastased söödakultuurid 2 079 3 297 3 487

Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta | 2019 – 2023
Ühik: kg
2019 2020 2021 2022 2023
Teravili 1 226 1 229 967 1 148 879
Kartul 91 71 54 59 62
Köögivili 67 44 39 33 32

Blogi

Millal jõuavad ettevõtete raskused töötajateni?

Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?
Loe edasi 19. veebruar 2024
Uudis

Eesti põllumajandusmaa pind tootja kohta on üks Euroopa suurimaid

Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on Eesti põllumajandustootjate arv kolme aastaga vähenenud 6% ehk 700 võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini, mis on Tšehhi ja Slovakkia järel üks Euroopa Liidu (EL-i) suurimaid.
Loe edasi 13. veebruar 2024
Uudis

Mullune saagiaasta oli kehv

Statistikaameti andmetel oli 2023. aasta teraviljasaak 1,2 miljonit tonni ehk 21% väiksem kui aasta varem. Hektari kohta saadi keskmiselt 3,4 tonni teravilja, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus. Kahanesid ka enamike teiste kultuuride saagid, näiteks puuvilja- ja marjasaak oli väiksem kui kunagi varem. Kartulisaak aga suurenes 9%.
Loe edasi 29. jaanuar 2024

23. veebruaril  töötab statistikaameti infotelefon kella 12-ni. Head Eesti Vabariigi aastapäeva!