Rahvamajanduse arvepidamine

Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb.

Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid.

Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot

  • sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest;
  • kogurahvatulust;
  • tootlikkuse näitajatest;
  • sektorite majanduslikust heaolust (sektorikontod);
  • majandusharude seostest (sisend-väljundraamistiku tabelid).

Rahvamajanduse arvepidamise näitajad aitavad mõista majandussündmusi ja on abiks avalike institutsioonide ja ettevõtete tegevuse kavandamisel.

SKP (kvartaalne reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud) -0,7 %
IV KVARTAL 2023
SKP jooksevhindades 9,91 miljardit eurot
IV KVARTAL 2023
SKP jooksevhindades elaniku kohta 27 588,3 eurot
2,0%
Eratarbimine jooksevhindades 5,06 miljardit eurot
IV KVARTAL 2023
Eratarbimine (aastane reaalkasv) 0,5 %
IV KVARTAL 2023
Investeeringud (aastane reaalkasv) -0,4 %
IV KVARTAL 2023
Tootlikkus töötatud tunni kohta (aastane reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud) -3,5 %
IV KVARTAL 2023
Tööjõu ühikukulu (aastane nominaalne muutus, sesoonselt korrigeeritud) 11,3 %
IV KVARTAL 2023
SKP elaniku kohta, % Eesti keskmisest | 2022
Uudis

Eelmisel aastal langes majandus 3%

Statistikaameti andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) möödunud aasta neljandas kvartalis võrreldes 2022. aasta sama perioodiga 2,7%, jooksevhindades moodustas SKP viimases kvartalis 9,9 miljardit eurot. Kokku langes Eesti SKP 2023. aastal 3%, jooksevhindades oli SKP 37,7 miljardit eurot.
Loe edasi 1. märts 2024
Uudis

Harjumaa domineerimine Eesti majanduses väheneb

Eesti majandust iseloomustav näitaja sisemajanduse koguprodukt (SKP) oli 2022. aastal jooksevhindades 36 miljardit eurot. Möödunud aastal loodi 60% kogulisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. Antud näitaja on viie aasta võrdluses aeglaselt, aga järjepidevalt vähenenud ja seda eelkõige Tallinna osakaalu kahanemise ning Tartumaa osakaalu järjepideva suurenemise tõttu.
Loe edasi 15. detsember 2023