Rahvamajanduse arvepidamine

Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb.

Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid.

Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot

  • sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest;
  • kogurahvatulust;
  • tootlikkuse näitajatest;
  • sektorite majanduslikust heaolust (sektorikontod);
  • majandusharude seostest (sisend-väljundraamistiku tabelid).

Rahvamajanduse arvepidamise näitajad aitavad mõista majandussündmusi ja on abiks avalike institutsioonide ja ettevõtete tegevuse kavandamisel.

SKP (kvartaalne reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud) -0,3 %
I KVARTAL 2025
SKP jooksevhindades 9,32 miljardit eurot
I KVARTAL 2025
SKP jooksevhindades elaniku kohta 27 958,3 eurot
2,2%
Eratarbimine jooksevhindades 4,88 miljardit eurot
I KVARTAL 2025
Eratarbimine (aastane reaalkasv) -0,6 %
I KVARTAL 2025
Investeeringud (aastane reaalkasv) -0,1 %
I KVARTAL 2025
Tootlikkus töötatud tunni kohta (aastane reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud) 3,1 %
I KVARTAL 2025
Tööjõu ühikukulu (aastane nominaalne muutus, sesoonselt korrigeeritud) 3,0 %
I KVARTAL 2025
SKP elaniku kohta, % Eesti keskmisest | 2023