Rahvamajanduse arvepidamine

Rahvamajanduse arvepidamine on justkui riigi majandust kajastav raamatupidamine, kust saab teada, kuidas kogu meie majandusel läheb.

Majanduskasvu mõõdetakse peamiselt sisemajanduse koguprodukt (SKP) ja kogurahvatulu alusel. Mida suuremad on need näitajad, seda parem on riigi ja siin elavate inimeste heaolu. Koondnäitajatele lisaks analüüsime andmeid sektorite kaupa ja koostame sisend-väljundtabeleid, et uurida majandusharude seoseid.

Rahvamajanduse arvepidamise statistika annab infot

  • sisemajanduse koguprodukti (SKP) muutustest;
  • kogurahvatulust;
  • tootlikkuse näitajatest;
  • sektorite majanduslikust heaolust (sektorikontod);
  • majandusharude seostest (sisend-väljundraamistiku tabelid).

Rahvamajanduse arvepidamise näitajad aitavad mõista majandussündmusi ja on abiks avalike institutsioonide ja ettevõtete tegevuse kavandamisel.

-2,4 %
III KVARTAL 2022
SKP (kvartaalne reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud) -1,8 %
III KVARTAL 2022
SKP jooksevhindades 9,30 miljardit eurot
III KVARTAL 2022
SKP jooksevhindades elaniku kohta 23 641,6 eurot
14,4%
2021
Eratarbimine jooksevhindades 4,58 miljardit eurot
III KVARTAL 2022
Eratarbimine (aastane reaalkasv) -0,4 %
III KVARTAL 2022
Investeeringud (aastane reaalkasv) 0,2 %
III KVARTAL 2022
Tootlikkus töötatud tunni kohta (aastane reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud) -6,2 %
III KVARTAL 2022
Tööjõu ühikukulu (aastane nominaalne muutus, sesoonselt korrigeeritud) 15,0 %
III KVARTAL 2022
SKP elaniku kohta, % Eesti keskmisest | 2021
Uudis

Majandus langes hinnatõusu tõttu 2,4%

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis 2,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 9,3 miljardit eurot.
Loe edasi 30. november 2022